Donald või Kamala? Baltimaade elanikud eelistavad USA presidendina just teda

Kantar Emor uuris Balti riikide elanike eelistusi ja hoiakuid seoses peatsete presidendivalimistega Ameerika Ühendriikides. Kamala Harrist eelistavad umbes pooled Eesti ja Läti vastajatest ning 70 protsenti Leedu vastajatest. Nii Eestis kui Lätis jääb erapooletute osakaal 30 protsendi kanti. 

„Eestis mängivad presidendikandidaadi eelistustes rolli rahvuslikud erisused,“ kommenteeris Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog. „Kui 66 protsenti eestlastest eelistab Harrist ning 16 protsenti vabariiklaste kandidaati Donald Trumpi, siis muust rahvusest vastajate seas sellist Harrise eelistamist välja ei joonistu,“ lisas ta.

Muust rahvusest inimeste seas on 47 protsendiga kõige suurem osakaal erapooletuid, Kamala Harrist toetaks 27 protsenti ning Donald Trumpi 25 protsenti vastanutest. Tema sõnul võib ka Leedu elanike suuremat poolehoidu Harrisele selgitada sellega, et Leedus on muust rahvusest elanike osakaal elanikkonnast väiksem kui Eestis ja Lätis.

Voog märkis, et hoiakud presidendikandidaadi suhtes sõltuvad oluliselt ka vastaja erakondlikust eelistusest. Kui valdavalt toetatakse Harrist, keda kõige enam eelistavad Reformierakonna valijad, siis selles küsimuses eristuvad kolme erakonna eelistajad. „EKRE ning Eesti Rahvuslasete ja Konservatiivide hulgas on Trumpi toetajaid ligi 70 protsenti, ent ka Keskerakonna toetajad eelistavad Harrisele Trumpi. Tasub ehk märkida, et Isamaa kui konservatiivse erakonna toetajad eelistavad siiski ülekaalukalt Kamala Harrist,“ tõdes Voog.

Sõltumata isiklikest eelistustest usuvad pooled vastajad Eestis, Lätis ja Leedus, et Kamala Harris võidab valimised. Donald Trumpi võitu usub viiendik. Pea kaks kolmandikku vastajatest leiab, et Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel on oluline mõju Eesti, Läti või Leedu majandusele, kaubavahetusele ja rahule. Neid, kes ei usu, et sel oleks mingitki mõju, on alla viie protsendi.

Uuringus küsiti ka seda, kas Ameerika Ühendriigid peaksid Ukrainat oma ressurssidega rohkem aitama. Eestis oli 48 protsenti, Lätis 43 protsenti ja Leedus 49 protsenti nende osakaal, kes leidsid, et abi tuleks suurendada. „Siingi on selgelt näha rahvuslikud eripärad: eestlaste seas leiab 61 protsenti vastanutest, et Ameerika Ühendriigid peaksid eraldama rohkem vahendeid Ukraina abistamiseks ning vaid viis protsenti pooldaks abi vähendamist. Samas muust rahvusest vastajate seas toetab abi suurendamist viiendik ning vähendamist peab õigeks sammuks 41 protsenti. Sama erisust rahvusest lähtuvalt on näha ka Lätis,“ lausus Voog. 

Kõigi Balti riikide vastajad arvavad, et Ameerika Ühendriikide positsioon maailmas suureneb või jääb samaks, kui Kamala Harris saab presidendiks. Donald Trumpi valimise korral leitakse, et nende positsioon nõrgeneb. 

Andmed põhinevad esindusliku valimiga uuringul, mis viidi läbi veebi teel 19.-26. septembril. Küsitleti kokku 3160 Eesti, Läti ja Leedu elanikku vanuses 16+.