EMAKEELETEST | Pane end proovile! Kui hästi oskad sina eesti keelt?

Õiged vastused ja selgitused leiad artikli lõpust!

VASTUSED:

ÕIGE: Käis duši all.

VALE: Käis dušši all.

Sageli arvatakse, et sõnad, mille lõpus on nimetavas käändes kaks š- või f-tähte,  peaksid käänduma samamoodi nagu sõnad, mille lõpus on kaks s-i. See ei ole aga tõsi. Kui sõna "kass" käändub "kassi", siis näiteks sõna "dušš" käändub hoopis "duši". Sama ka sõnadega šeff, riff, bluff, dušš, lavašš, guljašš, nišš. Miks see nii on?

Sellepärast, et f-i ja š-ga lõppevad sõnad ei käändu üldsegi mitte nagu kahe s-iga sõnad, vaid nagu kott, kompott, latt, kapp, vrapp, sepp, gripp, tikk, kokk, kuldnokk jt, mille puhul kaob omastavas käändes üks täht ära. Reegel on selline, et nii sulghäälikud k, p ja t kui ka f ja š on pikad ja ülipikad, sealjuures kirjutatakse pikk häälik ühe ja ülipikk häälik kahe tähega.

ÕIGE: Inimene on sotsiaalne olend.

VALE: Inimene on sotsiaalne olemus.

Sõna "olend" tähendab elusorganismi - harilikult inimene või loom; indiviid. Nt: Sõraline, sarviline, karvane olend. Hobune on neljajalgne olend. Ujuv, roomav, lendav olend. 

Sõna "olemus" tähendab iseloomu, loomust või tuuma.

ÕIGE: apelsin

VALE: apelsiin

Isegi, kui vahel hääldatakse sõna "apelsin" pika i-tähega, siis eesti keeles kirjutatakse antud sõna siiski ühekordse i-ga.

ÕIGE: trühvel

VALE: trüffel, trüfel

Eesti keeles, seda seent või kompveki kirjeldavat sõna, kirjutatakse "trühvel". Inglise keeles on antud sõna topelt f tähega (truffle) ning sealt tuleneb ka vale arvamus selle sõna õigekirja osas.

ÕIGE: Ta on andnud palju lubadusi, kuid pole ühestki kinni pidanud.

VALE: Ta on andnud palju lube, kuid pole ühestki kinni pidanud.

Sõna "lubadus" tähendab seda, kui ütled, et sa kindlasti midagi teed või ei tee.

Sõna "luba" tähendab, et kelleltki on saadud suuline või kirjalik nõusolek millegi tegemiseks.

ÕIGE: Ta tuli mulle järele.

VALE: Ta tuli mulle järgi.

Palju segadust tekitavad sõnad "järgi" ja "järele". Reegel on tegelikult lihtne: sõna "järgi" peab saama asendada sõnadega kohaselt, põhjal, alusel, abil, eeskujul jm.  Sõnaga "järele" seda teha ei saa

ÕIGE: Enamik poisse on klassis.

VALE: Enamus poisse on klassis.

Eesti keeles on neil kahel üpris sarnasel sõnal omamoodi erinevus. Nimelt tähendab "enamus" arvulist ülekaalu ning "enamik" hoopis suuremat osa.

ÕIGE: Meie suhted naabritega on keerulised.

VALE: Meie suhted naabritega on rasked.

Antud juhul tundub, et mõlemad sõnad sobivad tühjale kohale hästi, kuid ei maksa unustada, et tegelikult on need sõnad oma tähenduselt siiski erinevad ning sõna "raske" kasutatakse kõnekeeles liiga kergekäeliselt. 

ÕIGE: Tartu-lähedane

VALE: Tartulähedane, tartulähedane

Nimi või tsitaatsõna liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil. Näiteks: Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune jne.

Kas teadsid neid eesti keele reegleid või pead veel kordama?

Hea lugeja - millise eesti keele reegliga sina kõige rohkem eksid?