Kaitseväe juhataja Martin Herem: julgeoleku loovad Eesti inimesed, ühtekuuluvus ja liitlased

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem märkis neljapäeval vabariigi aastapäeva kaitsejõudude paraadil, et Eesti julgeoleku loovad kohusetundlikud kodanikud, ühtekuuluvustunne ja usaldusväärsed liitlased. 

"Vaatamata viimastele sündmustele Ukrainas võime ja peame täna, oma riigi sünnipäeval tundma rõõmu oma riigi saavutuste ja tugevuste üle. Kaitseväe juhatajana on mul selleks kahtlemata oma vaatenurk. Täna tahan ma teiega jagada oma arusaamu Eesti kaitseväe sümbolitest. Nendest sümbolitest mille väärtust kinnitavad käesolevad sündmused Ukrainas," rääkis Herem. 

Tema sõnul on Eesti kaitsevägi loodud ajateenistusele, reservteenistusele ja osalemisele kaitseliidus. Selle taga seisavad tegevväelased – ohvitserid ja allohvitserid, – aga ka töötajad ning ametnikud. "Oleme koos loonud kodanikest koosneva kaitseväe, mis ise on muutunud Eesti riigi üheks sümboliks. Selle üle saame ja peame uhkust tundma kogu rahvana," rääkis Herem. 

Tema sõnul on üheks kaitseväe alustalaks on ajateenija - kodanik, kel lasub kohustus teenistus läbida. "Viimastel aastatel oleme aga näinud Eesti kodanikke, kes vabatahtlikuna astuvad oma kohust täitma. Praeguseks on üle poole teenistusse tulnutest otsustanud ise, millal ja kuhu nad teenima lähevad. Vahel lausa klasside kaupa. Vabatahtlikust ajateenijast on kujunemas teine meie kaitseväe ja riigi sümbol. Paljudele meie liitlastele on selline vaba tahte avaldus positiivseks märgiks tegelikust kaitsetahtest," ütles Herem. 

Kolmandaks sümboliks nimetas Herem reservväelast, kes vastates õppekogunemise kutsele, jõuab kohale tundide või isegi minutite jooksul. Paljud arenenud riigid vaatavad sellist kohusetundlikkust kadedusega. 

"Sümboliks tuleb täna nimetada ka kaitseväe toetajaid: tööandjaid, koolikaaslasi, sõpru või pereliikmeid, kes suhtub õppekogunemisse toetavalt ja heakskiiduga. Aastatega on kujunenud üsna tavapäraseks, et Eesti kodanikud tulevad õppekogunemistele ka kaugelt riigipiiri tagant, tekitades hämmingut oma välismaises tööandjas," ütles Herem. 

Ta tõi esile, et nii saabus eelmise aasta välkõppusele Okas mitu reservväelast välismaalt. Rääkimata 2015. aastal toimunud Siilist, kuhu tulid oma kohust täitma reservväelased 18 riigist, sealhulgas Austraaliast, Kanadast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Nepalist ja Ameerika Ühendriikidest. Kõigi nende käitumine on kaitsetahte väljendus sümbolväärtusena. "Olen kindel, et sama kordub ka selle aasta õppusel Siil 2022," märkis kaitseväe juhataja. 

Tema sõnul ei saa nimetamata jätta ka ettevõtjaid, maaomanikke, omavalitsuste töötajaid või tavalisi elanikke, kes igal aastal toetavad kaitseväe õppuseid väljaspool meie harjutusalasid. "Mitte igas riigis pole see iseenesestmõistetav. Meie riigis on see toetus kasvanud iga aastaga. Me teame, et sellise tahteavalduse taga on lisaks kodanike kohusetundele ka tegevväelaste ja töötajate pühendunud teenistus ning arusaam, et me kõik osaleme oma riigi kaitses, olles selle eest valmis andma oma elu," ütles Herem. 

Tema sõnul on Eesti sümboliks liitlaste ja sõprade hulgas on kujunenud valmidus toetada oma partnereid nende murede lahendamisel. "Möödunud aasta jooksul oli kõigile nähtav meie kiire reageering Leedu, Poola ja Ukraina abistamisel. Poola toetamine kestab ka praegu ning seda kaitseväe ja kaitseliidu koostöös. Me ei ole lihtsalt oodanud kutset, vaid oleme ise oma abi pakkunud. Olgu selleks siis varustus või üksused," tõdes Herem.   

"Seda hoolimata sellest, et on oht vähendada selle võrra oma kaitsevõimet või tõmmata endale potentsiaalse agressori tähelepanu, rääkimata kriitikast oma riigi sees. Meie reservväelased, kaitseliitlased, ajateenijad, teenistujad ja tegevväelased on näidanud oma tahet ja kindlust aidata võõrsil meie partnereid. Selle toetuse märgiks kannavad täna paljud meist Eesti Vabariigi aastapäeval rinnas Ukraina lipuvärve," rääkis Herem. 

Tema sõnul ei ole selline tahe ja valmidus eainult kaitseväe sümbolid. "Need ilmestavad tervikuna meie riiki – meil on alati ja piisavalt kodanikke, kes oma riigi huvides on valmis panema kaalule oma tervise ja elu või lihtsalt jätma tagaplaanile oma isiklikud huvid meie kõigi ühiste huvide nimel," ütles Herem. "Andke mulle andeks võrdluse eest, kuid meie kaitseväe õppustest on kujunenud just kui väikesed tantsu- ja laulupeod, kus elukutselised, reservväelased ja ajateenijad pealtvaatajate toetusel näitavad ikka ja jälle paljudele arusaamatut ja ehk veidi müstilistki üksmeelt."

Heremi sõnul on praegu õigus ja kohustuski mõelda neist headest saavutustest, mis sümboliseerivad Eesti riiki ja Eestis elavaid inimesi. "Ja kui nüüd ausalt ja omavahel öelda, siis võiks neile mõelda ka mõnel suvalisel neljapäeval. Just siis, kui naaber on ajanud närvi või kui ühiskond tundub lõhestunud. Head asjad jäävad ja jäävad ka sümbolid, millised me ise loome. Need, mille pärast on Eestis hea elada, mille üle me võime uhkust tunda ja mida oleme valmis kaitsma tulevaste põlvede nimel kasvõi oma elu hinnaga," ütles Herem. 

"Need samad sümbolid – kohusetundlik kodanik, ühtekuuluvus ja usaldusväärsed liitlased, on täna üliolulised Ukrainas, kus suurem ja võimsam agressor juba kannab kaotusi. Meil on need olemas. Kindlasti siis kui peame kaitsma oma riiki ja väärtusi. Elagu Eesti Vabariik!" lisas Herem.