Reklaam sulgub sekundi pärast

Kaja Kallas esitati Euroopa Liidu kõrge välispoliitikajuhi ametisse, Eesti saab uue valitsuse

BNS

Kaja Kallas
Kaja Kallas — FOTO: JOHN THYS / AFP / Scanpix

Euroopa Ülemkogu esitas neljapäeval Kaja Kallase Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kandidaadiks, olles esimene eestlane, kes pälvinud nii kõrge ameti rahvusvahelises poliitikas. Tema ametiaeg Eesti peaministrina on sellega lõppemas.

Eesti peaminister Kaja Kallas osales 27. juunil Brüsselis Euroopa Ülemkogul, kus peamised teemad olid olukord Ukrainas, Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekupoliitika ning Lähis-Ida arutelu, strateegiline tegevuskava järgmiseks viieks aastaks ja tippametikohtade kandidaatide nimetamine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Nimetamine Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kandidaadiks on suur usaldus ja au nii mulle kui ka Eesti riigile. Ühtlasi on kolleegide otsus esitada mind kandidaadiks sümboolne ajal, mil tähistame oma riigi liikmelisuse 20 aasta möödumist EL-is," ütles peaminister.

Kallas lisas, et Euroopa Liidu välispoliitika on alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas oluliselt tugevnenud.

"Tahan edaspidi töötada selle nimel, et saaksime veelgi tugevamaks. Kõige alus on ühtsus ja selleks peavad Euroopa institutsioonid ning liikmesriigid koos töötama, leidma viise, kuidas kokkukuuluvust tugevdada," sõnas ta.

"Euroopas käib sõda ja see on EL-i välispoliitika kõige olulisem väljakutse. Samuti nõuab meie tähelepanu kasvav ebastabiilsus nii globaalselt kui ka Euroopa Liidu piiride taga," lisas Kallas.

Peaminister tõi välja, et järgmine samm on ärakuulamine Euroopa Parlamendis eesmärgiga saavutada kandidatuurile parlamendi liikmete toetus.

Lisaks kohtus peaminister neljapäeval Brüsselis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kellega allkirjastas kahe riigi vahelise julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppe.

Välisminister Margus Tsahkna õnnitles peaminister Kallast kandidaadiks kinnitamise eest.

"Õnnitlen peaminister Kaja Kallast liidu välisasjade kõrge esindaja kandidaadiks valimise puhul! See on tunnustus Kaja Kallase poliitilisele tegevusele Euroopas, ent ka tunnustus Eesti välispoliitikale laiemalt. Eesti välispoliitika on läbi aastate olnud selge suunaga ja sirgeselgne, mis on andnud meie ühtsele välispoliitikale suuremat kaalu ning meie sõnu ja tegusid pannakse tähele. Tänane oluline otsus on kinnitus kogu Eestile, et meie välispoliitika on olnud õigel teel, selgesõnaline, konstruktiivne ja julge," sõnas Tsahkna.

Kallas lahkub valitsusjuhi kohalt, kui Reformierakonnal on olemas uus esimees, kes hakkab moodustama uut valitsuskoalitsiooni. Kallas tegi ettepaneku, et Reformierakonna üldkogu, kus erakonnale valitakse uus esimees, toimub 14. juulil. Meedias on räägitud kaitseminister Hanno Pevkurist ja kliimaminister Kristen Michalist kui võimalikest esimehekandidaatidest.

President Alar Karis soovis samuti Kallasele õnne. „Soovin jõudu ja edu teel ELi välispoliitika juhi ametisse, kus kehtib välispoliitika kujundamisel ja hoidmisel Sulle tuntud tõde: poliitika on kompromisside kunst,“ kirjutas Karis.

Kaja Kallas kutsus kokku Reformierakonna juhatuse

Pärast suurel pressikonverentsil Ursula von der Leyeni ja Charles Micheli kõrval ülemkogu osalejate kõrge esindaja nominatsiooni eest tänamist andis Kaja Kallas Brüsselis ka pressikonverentsi Eesti ajakirjanikele, kus kirjeldas järgmisi samme, kirjutab Postimees

Kallas andis ajaraami, mille vältel Eesti valitsusjuhi kohalt lahkuda plaanib. "Ma olen teinud ettepaneku kutsuda homme erakorraliselt kokku Reformierakonna juhatus, kes siis kutsub kokku üldkogu, kes valib uue esimehe. Kui uus erakonna esimees on valitud, saab ta kokku panna ka uue koalitsiooni ja siis ma astun peaministri kohalt tagasi," kirjeldas ta neljapäeval.

"Olen teinud ettepaneku, et see üldkogu, kus uus esimees valitakse, võiks olla 14. juulil ja siis läheb edasi nii kiiresti, kui uus esimees saab kokku uue valitsuse," jätkas Kallas.

Ta ei soostunud ütlema, millist parteikaaslast ise mantlipärijana toetab. "Erakonna inimesed valivad uue erakonna esimehe, siis on loogiline, et ta saab olema ka peaminister. Minu eelistused ei oma siin mingit tähtsust," lausus ta.