Karis Vabaduse väljakul: sõda Ukrainaga pole Venemaa rahva sõda

"Maailma, mida me veel nädal tagasi tundsime, ei ole enam. President Putini otsus saata Venemaa sõjavägi ründama Ukraina riiki tõi Euroopa südamesse uuesti sõja. Juba sadades ja sadades Ukraina ja Venemaa peredes on laual leinaraamis foto, sest keegi lähedastest on hukkunud selles arusaamatus sõjas. Minu sügav kaastunne kõigi nende ohvrite peredele. Isana ja vanaisana, lihtsalt inimesena on mul hingematvalt valus näha, kuidas Ukrainas lähevad pered koos lastega sõja jalust ei tea kuhu, tütrel kaasas vaid kaisukaru. Ja see kõik toimub just praegu, keset Euroopat," rääkis Karis.

"Kiievi metroojaamad, kuhu inimesed varjuvad täna surma eest, meenutavad pommivarjendeid Teise maailmasõja aastail. Sealt otsisid Vene, Ukraina ja Valgevene elanikud kaitset natside õhurünnakute ajal. Praegune sõda on uskumatu, absurdne ja õõvastav. Et ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa ütleb: mind ei huvita rahvusvaheline õigus, mind ei huvita naaberriigi territoriaalne terviklikkus, mind ei huvita hukkunud, mind ei huvita välispoliitiline isolatsioon ja sanktsioonid, mind ei huvita, et paljud peavad mind agressoriks ja kurjategijaks, mind ei huvita mitte miski, sest mina… tahan sõda," kritiseeris Karis.

"Kahjuks rääkis ÜRO peasekretär António Guterres tühjusesse, kui pöördus ÜRO julgeolekunõukogu erakorralisel istungil Vene presidendi poole, et too peataks oma vägede sisenemise Ukrainasse. Kas te mäletate peasekretär Guterrese sõnu? Ma tsiteerin: "President Putin, peatage Ukraina ründamine, andke rahule võimalus, liiga palju inimesi on juba surnud"," meenutas Karis.

"Lugesin ühe venelanna postitust, kuidas sotsiaalmeedias kirjutavad talle ukrainlased ja venelased. Ukrainlased kirjutavad: "Öelge venelastele, et meie oleme sõja vastu." Ja venelased kirjutavad: "Andke edasi kõigile ukrainlastele, et meie oleme sõja vastu". Kui ukrainlased ja venelased on sõja vastu, siis kes on sõja poolt?" küsis Karis retooriliselt. "See pole Vene rahva sõda Ukraina ja ukrainlaste vastu. See on president Putini sõda. Sest ta kardab demokraatlikku Ukraina riiki, kes valib ise, kuidas ja kellega oma olevikku ja tulevikku korraldada. Vabadus, meil on seda raske mõista, võib olla kellelegi ka hirmutav."

"Ta kardab demokraatlikku Euroopat, mille idee on laotud vabadusele, võrdsusele ja vendlusele. Ta räägib, et demokraatlik Lääs on Venemaa ümber piiranud, kuigi ühelgi Euroopa riigil ega Ameerika Ühendriikidel pole vähimatki kavatsust Venemaad rünnata. Vastupidi, meie tahaksime Venemaaga sõbralikke suhteid, aga suhted on alati kahepoolsed. Ukrainat rünnates ründab Venemaa president kogu demokraatlikku läänemaailma, keda ta kardab, demoniseerib ja põlgab. Põlates meie vabadust," kõneles Karis.  

"Ukrainlased võitlevad oma riigi eest vapralt. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on jäänud Kiievisse ja valmis seal lõpuni seisma. Herojam slava!" rääkis Karis. "Nende mehisus süvendab miljonite ahastust, kellele tundub, et lääneriikide valitsused vaatavad Venemaa agressiooni jõuetult pealt, ega suuda agressorit peatada. Jah, NATO liitlased ei saada praegu sõdureid Ukrainasse. Küll aga saadame me sinna lahingumoona, relvastust, varustust. NATO ja Euroopa Liidu riigina on Eesti julgeolek võrreldamatult paremas seisus kui maadel, kes nendesse liitudesse veel ei kuulu. Seepärast peangi õigeks Ukrainale selge Euroopa Liidu perspektiivi andmist." 

"Lääneriigid on kehtestanud Venemaale kui agressorile uued majandussanktsioonid. Aga neist on vähe ja kokku tuleks leppida näiteks Vene pankade väljalülitamine rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT. Oma valu oleks siin ka Läänele, aga see valu tuleb ära kannatada. Ukrainlaste valu on suurem," rääkis Karis õhus olevatest sanktsioonidest. "Ma toetan otsust sulgeda Euroopa Liidu õhuruum Venemaa lennukitele. Selle sammu tegi Eesti, nagu ka juba mitmed teised Euroopa riigid."

"Ma kutsun kõiki kaasmaalasi avama Ukraina põgenikele oma hinged ja Eesti uksed. Näidakem, et kaastunne ja hoolivus on meile omased," pöördus Karis rahva poole. "Ma kutsun kõiki olema toetavad Eesti ukrainlaste kogukonna suhtes, aitama neid, kelle lähedased on jäänud sõja kätte. Loodan, et varsti on meil annetustelefonide numbrid. Seni võib minna leheküljele ukrainaheaks.ee ja teha oma annetus sealtkaudu või annetades Punasele Ristile."

"Ma tean, et Ukrainal ja ukrainlastel on Eestis palju sõpru. Näitame seda neile," lõpetas Karis enda kõne.