Karmen Joller kanepi legaliseerimisest: kas saame endale riigi ja ühiskonnana lubada ravikulude kasvu?

TV3 portaal uuris riigikogu erakondadelt, milline on nende nägemus Eesti narkopoliitika kujundamisel ning kas viimastel aastatel järgitud suund on õige ning miks või miks mitte.

Küsimus polnud ajendatud hiljuti avalikuks tulnud faktist, et erakondade valimispidudelt leiti kokaiini tarvitamise tõendeid, vaid oli mõeldud laiema nägemusena Eesti uimastipoliitika kujundamisest.

Reformierakonna poolt saatis oma vastused riigikogu liige ja perearst Karmen Joller.

Millistest põhilistest väärtustest või seisukohtadest teie erakond [Reformierakond] Eesti uimastipoliitika kujundamisel lähtub?

Eesti praegune uimastipoliitika põhineb tõenduspõhistel teadmistel ja eksperthinnangutel, mis seavad esikohale inimtervise ning ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku.

Uimastipoliitika on alati iga riigi oma rätsepatöö, mis lähtub kohalikest oludest ning seda ei ole võimalik laiendada kõikidele riikidele ühtemoodi. Mitmete riikide kogemus on näidanud, et ühtede praktika ja statistika ei pruugi teiste puhul kehtida. Mitmed riigid on näiteks kanepi dekriminaliseerimise järel positiivseteks tulemiteks lugenud suuremat maksutulu ja korrakaitsjate töökoormuse vähenemist. Paraku on riikide kogemused näidanud ka teisi tagajärgi, näiteks kasvavaid ravikulusid ja suurenenud sotsiaalseid probleeme. Esikohal peab alati olema rahvatervis ja inimeste heaolu.

Üldiselt rääkides – kas viimastel aastatel järgitud Eesti suund on õige? Miks või miks mitte? Kas midagi oleks vaja Eesti narkopoliitikas muuta?

Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium tegelevad olukorra analüüsiga ning peame ootama tulemusi, mis selgitaks muutuste põhjuseid, ja ekspertide soovitusi senise poliitika muutmiseks. Me teame, et viimase paari aastaga on narkosurmade arv oluliselt tõusnud. Meie narkopoliitika vajab kahtlemata kaasajastamist, kuid oluliseks teguriks on ka turule jõudvad aina kangemad narkootikumid – näiteks nitaseenid. Ära ei tohi unustada ka seda, et kõikide sõltuvusprobleemide üheks oluliseks juurpõhjuseks on katkised perekonnad ja mitmed teisedki faktorid, näiteks ühiskonnas levivad arusaamad. Narkopoliitika peab olema terviklik ning haakuma ka sotsiaal-, tervishoiu- ja hariduspoliitikaga, see peab käima kaasas ka uute trendidega, sealhulgas inimeste arusaamade muutumise ja uute narkootikumide turuletulekuga. Eduka poliitika kujundamiseks on aga vaja täpsemaid hinnanguid, mida hetkel ka ootame.

Ülemaailmne trend kanepi osas on selgelt legaliseerimise/liberaliseerimise poole. Milline on teie erakonna seisukoht selles osas?

Riiklikke otsuseid tuleb teha lähtuvalt teaduslikest uuringutest ja analüüsidest. Kui rääkida kanepit puudutava seadusandluse leevendamisest, siis ei tohi unustada, et kanepi legaliseerinud riikides on tõusnud kanepist sõltuvusse jäänud inimeste hulk.  On vaja hinnata, kas Eestis on olemas piisavalt vaimse tervise spetsialiste ja arste, kes abi pakuvad. Hetkel näeme, et arstidest ja psühholoogidest on puudus, juba praegu jääb suur hulk sõltuvusprobleemidega inimesi abita. Mitmete riikide praktika on näidanud tervishoiukulude minimaalselt 10%-list tõusu. Peame hindama, milline võib olla mõju tervishoiukuludele Eestis ja kas saame riigi ja ühiskonnana endale lubada näiteks 10%-list ravikulude kasvu - see tähendaks praeguste hindade juures umbes 160 miljoni eurot aastas.

Meil on ühiskonnana vaja põhjalikult aru pidada ja riigina läbi kaaluda, mida saame endale lubada, sest sedavõrd olulistel otsustel on pikaajaline mõju Eesti inimeste tulevikule.