Kas ka sina? Suurem osa inimesi keskendub aastalõpu eel just sellele

Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen selgitas, et küsitlusega soovis pank teada saada, mida plaanivad inimesed seoses oma finantsidega veel enne aastalõppu teha.

„Suuremate kulutuste planeerimise asemel ollakse pigem ettevaatlikud ning soovitakse säästa või lisaraha teenida. Tervelt 30 protsenti vastanutest märkis, et nad sooviksid selle aasta lõpuks rohkem raha kõrvale panna. Arvestades ebakindlat majanduslikku olukorda on loogiline, et see on muutnud inimestele olulisemaks ka finantsilise kindlustunde,“ märkis Hakiainen. 

Lisaks säästmisele tõsteti olulisele kohale ka enda finantskirjaoskuse edendamine ning võimalusel sissetulekute suurendamine. Kokku märkis 14 protsenti vastanuist, et nad kavatsevad leida lisatööd või -teenimisvõimalusi, 12 protsenti soovis saada palgalisa ning üheksa protsenti plaanis veel enne aasta lõppu leida uue kõrgema palgaga töökoha. 

Ligi viiendik ehk 19 protsenti küsitluses osalenutest sooviks õppida oma eelarvet hoolikamalt planeerima. Kusjuures siin on naised meestest märksa rohkem motiveeritud. Kui meestest tahaks eelarvestamist arendada 16 protsenti, siis naistest 23.

„Siin võib rolli mängida, et mehed on keskmiselt enesekindlamad ja seega lihtsalt usuvad, et nende eelarve tegemise oskusel polegi midagi viga,“ lausus Hakiainen.

Ta lisas, et küsitluse tulemustele tuginedes paistavad naised olema valmis rohkem endasse panustama. Küsitlusest selgus lisaks, et enne aasta lõppu soovib kokku 21 protsenti inimestest investeerida oma tervisesse – meestest 18 ja naistest 24 protsenti.

“Samuti on Eestis endiselt probleemiks suur palgalõhe, oleme Euroopa riikide seas selle näitaja poolest esimeste seas. See tähendab, et naised teenivad Eestis keskmiselt meestest vähem, mis võibki suunata neid rohkem eelarve planeerimisele ja investeerimise õppimisele keskenduma,“ analüüsis Hakiainen.

Kokku seitse protsenti Eesti inimestest sooviks veel enne uut aastat alustada investeerimisega, samas kui 27 protsenti ei olnud endale selleks aastaks mingeid rahalisi eesmärke seadnud. 

Siiski planeerivad nii mõnedki teha veel selle aastanumbri sees ka kulutusi. Kokku 17 protsenti sooviks minna välisreisile, üheksa protsenti teha mingi suurema ostu, viis protsenti soetaks endale uue auto ning neli protsenti uue kodu. 

„Sama küsitlus viidi läbi ka Lätis ja Leedus ning tulemused näitavad selgelt, et seal on majanduslik olukord parem ning rahva kindlustunne suurem. Võrreldes eestlastega on meie naabrite finantsplaanid enne aasta lõppu seotud tunduvalt rohkem kulutamisega, kui säästmisega,“ lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.

Näiteks, kui eestlastest planeerib reisi 17 protsenti, siis lätlastest 20 ja leedukatest 25 protsenti. Samuti kavandavad rohkemad naabrid muid suuremaid oste ning teistpidi on seal vähem huvi raha säästa.

„Samas on Eestis võrreldes Läti ja Leeduga investeerimis- ja säästmiskultuur pikem ja levinum, mis võib samuti olla sellise tulemuse põhjuseks. Parematele finantsteadmistele on kaasa aidanud nii pankade, finantsekspertide kui ka rahatarkuse mõjuisikute pidev teavitustöö,” selgitas Hakiainen.

Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi-ülene küsitlus viidi läbi septembris. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74.