Reklaam sulgub sekundi pärast

Päevakaja

toob sinuni Omega Laen

Ortodont selgitab, miks peab hambaravi järjekorras nii kaua ootama ja kuidas seda vältida

Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreeriv — FOTO: 123rf

Raadio Star FM hommikuprogrammis käis külas ortodont dr Liis-Eleen Kalmer, kellega arutleti, miks on ravijärjekorrad nii pikad ja miks ei saa hambaarstid ortodontide tööd ise ära teha. Vastus on lihtne - kellel on rohkem raha, pääseb kiiremini löögile.

Saatejuhid uurisid, mis siis ikkagi on hambaarsti, ortodondi ja muude erialaarstide erinevuseks. Kalmer selgitab, et kõigepealt õpib tudeng viis aastat hambaarstiks ja kui tal seejärel tekib mingi eriti suur huvi millegi vastu, siis on võimalik edasi õppida residentuuris, kus üks valik on ka ortodontia. "See tähendab 3 aastat täiendõpet. See on analoog, et õpid 6 aastat arstiks ja siis lähed plastikakirurgiat õppima," sõnab ta.

Seega ei saa kuidagi öelda, et kõik hambaarstid võiksid teha ka ortodondi tööd. "Seadus ütleb, et kõik, mis on hammaste nihutamisega seotud, on ortodondi pädevus. Me oleme õppinud kolm aastat seda ja see on põhjusega," ütleb Kalmer, kes usub, et 73 töötavat ortodonti terve Eesti peale on Euroopa liidu mõistes väga hea tulemus.

Kalmer tõdeb, et nõudlus ortodontide järele on väga palju kasvanud viimastel aastatel, sest aina enam tehakse sotsiaalmeedias naeratavaid fotosid või siis tehakse tööl videokõnesid ja täiskasvanud leiavad, et tahaksid oma hambaid korrigeerida. Majanduslikult raske seis on ka paratamatult nendeni jõudnud ehk isemaksvate patsientide huvi on langenud. "Patsiendid, kes saavad konsultatsioonile, on algul väga motiveeritud. Siis peavad perega nõu ja otsustavad, et praegu on raske neid vahendeid leida ja siis lükatakse ravi edasi. Õnneks seda saab edasi lükata ja see ei ole aegkriitiline."

Ravijärjekorrad on teatavasti väga pikad ja tihti võib ortodondi aega oodata lausa aastaid või suisa kuu. Kalmeri sõnul sõltub see konkreetsest kliinikust, kuhu pöörduda. "Meil on kliinikuid, kellel on Tervisekassaga leping ehk seal patsientidel, kellel on raske hambumus, mida riik hüvitab, on pikemad järjekorrad. Seal on keskmine ooteaeg 16 kuud. On ka kliinikuid, kus ei ole nii pikad järjekorrad, kus see aeg jääb nelja kuu juurde. Probleem on selles, et see Tervisekassa raha on piiratud ja sellepärast see järjekord tekib," ütleb Kalmer.

Rääkides ravi maksumusest, tõdeb Kalmer, et keskmiselt jääb see kolme kuni paarituhande euro kanti.

Kuula intervjuud raadio Star FM hommikuprogrammist!

Päevakaja

toob sinuni Omega Laen