Riik langetab vanemahüvitise ülempiiri ja kehtestab haigusrahadele lae

Vanemahüvitise ülempiiri langetamise kompensatsiooniks jääb vanemahüvitis samaks, isegi kui vanem samal ajal töötab ja palka teenib.

Vanemahüvitise ülempiiri langetamine võimaldab riigieelarves hoida kokku 2026. aastal 13 miljonit, mis kasvab 2027. aastaks kuni 27 miljoni euroni aastas. Mullu oli vanemahüvitise kulu riigieelarvest 349 miljonit eurot. Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk hinnanguliselt 12 protsenti vanemahüvitise saajatest.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on palgad kiiresti kasvanud ja kasvavad ka edaspidi, Eesti keskmine palk ületab näiteks juba praegu 2000 euro piiri ja selleks, et tagada sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkus, soovitakse vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele.

„On oluline, et suudaksime enamikele lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama meie tänaste võimaluste piires,“ ütles Riisalo. „Küll aga ei vähendata edaspidi vanemahüvitist samaaegse töise tulu teenimise korral. Näeme, et aktiivsena püsimise soov lapsevanemate seas on ka vanemapuhkusel olles kõrge.“

2026. aastast kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele, mis hakkab samuti olema seotud üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise palgaga. Tööandja makstava haigushüvitise osale ülempiir ei kohaldu. Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas 4–4,4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on erinevate riiklike hüvitiste ühtlustamine mõistlik samm, mis aitab hüvesid ühiskonnas õiglasemalt jaotada. „ Soovime riiklike toetuste ja hüvitistega liikuda üha enam vajaduspõhisuse suunas, et abi ja tugi jõuaks nendeni, kes seda päriselt vajavad. Hüvitiste ülempiiride seadmine kahekordsele keskmisele kuutasule on selles suunas õiglane muudatus,“ ütles Sikkut.

Lisaks lõpetab riik üksi elava pensionäri toetuse maksmise hooldekodus elavatele pensionäridele, sest hooldereformi tulemusena katab riik juba suure osa hooldekodu kuludest ja täiendav 200-eurone toetus ei ole enam asjakohane.

Muudatus puudutab 2025. aastal umbes 6700 inimest, kes moodustavad umbes 10 protsenti kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest.

Prognooside kohaselt hoiab see riigieelarve kulusid tuleval aastal kokku ligi 1,34–1,54 miljonit eurot aastas. Võrdluseks, tänavune kogueelarve üksi elava pensionäri toetuse saajatele on 17,9 miljonit.

2026. aastast lõpeb riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest

Muudatuse eesmärk on suunata mõlemaid vanemaid tööturule, mis tagab vanematele lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.

Tervisekassa andmetel maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa praegu 1051 ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Nendel inimestel on edaspidi võimalik pöörduda töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping.

Hinnanguliselt toob muudatus riigieelarvesse tulu 1,4–3,3 miljonit eurot aastas, kuid terviklik mõju sõltub inimeste valikutest.