Terviseamet hoiatab: Eestis on tõsine oht difteeria puhanguteks

Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin 1940. aastatest, on immuniseerimisega hõlmatus praeguseks langenud kriitilise piirini ning lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis.

Terviseamet tõi hoiatava näite Lätist, kus möödunud nädalal sattus difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond – kolm last ja üks täiskasvanu. Üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi ning kõik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova ütles, et kuigi Eestis registreeriti viimane difteeriasse haigestumine 2001. aastal, eksisteerib täna reaalne oht difteeria riiki sissetoomiseks ja levikuks, sest reisitakse palju ja vaktsiiniga hõlmatuse tase on madal.

„Difteeria kulgeb raskemalt eelkõige väikelastel ja seetõttu on nende kaitsmine eriti oluline. Kahjuks on WHO soovitatud 95 protsenti tasemest madalam kõikide vanuserühmade kaitse. Palume seetõttu kõikidel lapsevanematel mõelda sellele, et õige otsus võib päästa nende lapse elu, sest difteeria on väga ohtlik nakkus, mida saab vaktsiiniga ennetada ja selle levikut tõkestada,“ rääkis Filippova.

Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Corynebacterium diphtheriae.

Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel ning haarab tüüpiliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem konjunktiive või genitaalide limaskesti. Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene.

Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 päeva. Ilma ravi saamata võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul. Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige tavaliselt enam nakkusohtlik.

Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ja kinnitunud aluskoele ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Palavik ei ole tavaliselt kõrge.

Peamised kliinilised sümptomid on tursunud lümfisõlmed, kurguvalu, häälekaotus, köha, hingamispuudulikkus ja neelamisraskused. Haigus võib lõppeda surmaga. Kõige lihtsam viis difteeriasse haigestumise vältimiseks on vaktsineerimine. Haiguse läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust.

Terviseameti andmetel on Eestis difteeria vastase vaktsiiniga kaitstud vaid 72,3 protsenti üheaastastest lastest ja 83,3 protsenti kaheaastastest. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega on kolmeaastastel 72,8 protsenti ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega on seitsmeaastastel 63,4 protsenti. Täiskasvanutest on oma immuunkaitset õigeaegselt uuendanud vaid umbes 25 protsenti.

Filippova sõnul on Läti hoitavaks näiteks, sest möödunud nädala difteeriapuhang pole harv juhus. Aastatel 2009-2023 on Lätis registreeritud 122 difteeria haigusjuhtu, millest 10 lõppes surmaga. Sealjuures on Lätis difteeria vastase vaktsiiniga hõlmatuse tase kõrgem kui Eestis.

2023.-2024. aastal registreeriti Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna riikides 174 difteeria haigusjuhtu. Saksamaal on registreeritud juhte 117, Hollandis 14, Belgias 12, Tšehhis 7, Sloveenias 4, Lätis 3, Norras 4, Rootsis 3, Luksemburgis 2, Slovakkias 2 ja Hispaanias 2.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsed difteeria komponenti sisaldava vaktsiini kuue doosiga. Esimene vaktsiinidoos manustatakse kolmandal elukuul, seejärel 4,5 ja 6 elukuul, 1,5-2-aastaselt ning revaktsineeritakse 6-7-aastaselt ja 15-16-aastaselt ning edasi iga 10 aasta tagant.

„Terviseamet palub lapsevanematel tungivalt üle vaadata oma laste kalendrikohased vaktsineerimised. Ning juhul kui vaktsineerimistesse on jäänud lüngad, palun võtke ühendust oma perearstikeskusega ning leidke võimalus vaktsineerimise läbiviimiseks. Sama peaksid tegema ka täiskasvanud, kellel on difteeria-teetanuse viimasest revaktsineerimisest möödunud üle kümne aasta,“ toonitas Filippova.