Reklaam sulgub sekundi pärast

Liitu meelelahutusklubiga

Liitu Meelelahutusklubiga ja võida auhindu!

Päevakaja

toob sinuni Omega Laen

ÜLEVAADE | Skandaalidest tunnustuseni ehk milliseks kujunes Kaja Kallase ametiaeg?

Johanna Alvin

Kaja Kallas
Kaja Kallas — FOTO: Zumapress.com/Scanpix

Selle nädala alguses, 15. juulil, astus Eesti peaminister Kaja Kallas ametist tagasi. Milliseks kujunes Kallase ametiaeg ning milliste raskustega pidi peaministri valitsus rinda pistma?

15. juulil 2024 andis Eesti peaminister Kaja Kallas president Alar Karisele üle oma tagasiastumisavalduse. Vaatamata palju kriitikat pälvinud valitsemisajale, jääb Kallas meelde ühe välispoliitiliselt enim silma paistnud peaministrina. Sellesse aega on mahtunud nii koroonaaeg, energiakriis ja Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu kui ka riigisisesed skandaalid ja tülid.

Millise hinde annaksid Kaja Kallase ametiajale?

  • 2 - läbi kukkunud 53%
  • 4 - hea 23%
  • 5 - väga hea 17%
  • 3 - rahuldav 5%
  • Ei oska öelda 2%

Millise hinde annaksid Kaja Kallase ametiajale?

Kaja Kallas
Kaja Kallas — FOTO: Zumapress.com/Scanpix

Koroonakriis

Kaja Kallas oli Eesti peaminister koroonapandeemia ajal, alates 2021. aasta jaanuarist. Tema valitsus keskendus mitmele olulisele valdkonnale pandeemia ohjeldamisel, sh tervishoiusüsteemi toetamine, vaktsineerimiskampaaniad, majanduslik tugi jpm.

Kallas ja tema valitsus töötasid usinalt selle nimel, et tagada tervishoiusüsteemile piisavad ressursid ja tugi, sealhulgas isikukaitsevahendid ja meditsiiniline varustus. Samuti suurendati haiglate võimekust ja korraldati täiendavat personalit. Samuti tegi valitsus suuri jõupingutusi, et kiirendada vaktsineerimist. Käivitati mitmeid kampaaniaid, et tõsta teadlikkust vaktsineerimise olulisusest ja julgustada inimesi end vaktsineerima. Vaktsineerimisvõimalusi laiendati, et hõlbustada ligipääsu kõikidele elanikkonnagruppidele.

Kaja Kallase valitsus pakkus mitmeid majanduslikke toetusmeetmeid ettevõtetele ja tööinimestele, kes kannatasid pandeemia tõttu. Näiteks kehtestati erinevad abipaketid ja toetused, et aidata ettevõtetel ellu jääda ja töökohtade kaotust vähendada.

Kallase juhtimisel tegi Eesti tihedat koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning osales rahvusvahelistes jõupingutustes pandeemia vastu võitlemiseks. Koostöös jagati ressursse ja teavet, et ühiselt pandeemiat ohjeldada.

Kallase valitsus pidi koroonakriisi ajal tegelema ka rohke kriitika ja sagedaste väljakutsetega, kuna piirangud ja vaktsineerimise korraldus ei olnud kõigile vastuvõetavad. Ometi tema juhtimisel püüdis valitsus tasakaalustada tervishoiu, majanduse ja ühiskonna vajadusi keerulisel ja kiiresti muutuval ajal.

Energiakriis

Kaja Kallase valitsuse üheks suurimaks väljakutseks kujunes energiakriis, mis mõjutas Eesti ja kogu Euroopa energiahindu ning tarnekindlust.

Kallase valitsus keskendus majanduslikult keerulisel ajal energiaallikate mitmekesistamisele, et vähendada sõltuvust Venemaa gaasist ja teistest ebastabiilsetest energiaallikatest. Seda tehti suurendades investeeringuid taastuvenergiasse, nagu tuule- ja päikeseenergia, ning arendades energiatootmise infrastruktuuri.

Samuti võttis valitsus kasutusele mitmeid turureforme, et suurendada energiatootmise efektiivsust ja vähendada hindade kõikumist. See hõlmas meetmeid, mis soodustasid konkurentsi energiaturul ja toetasid innovatsiooni energiatehnoloogiate vallas.

Kaja Kallas tegi koostööd ka teiste Euroopa Liidu riikide ja rahvusvaheliste partneritega, et tagada energiatarnete stabiilsus ja vastastikune abi energiakriisi lahendamisel. Koostöö hõlmas nii ühishankeid energiaressursside osas kui ka ühiste projektide arendamist.

Valitsuse tööd opositsioon (EKRE, Isamaa, Keskerakond) ei kiitnud, vaid süüdistas neid ebapiisavas ja hilinenud reageerimises energiahindade tõusule. Samuti kritiseeris opositsioon, et valitsuse meetmed ei olnud piisavalt kiired ega ulatuslikud, et leevendada kodanike ja ettevõtete jaoks järsult tõusnud energiakulusid.

Ukraina sõda

Kaja Kallas ja tema valitsus mängis olulist rolli Ukraina sõja ajal, mis algas Venemaa täiemahulise invasiooniga Ukrainasse 24. veebruaril 2022.

Kallase valitsus on selgelt väljendanud oma tugevat toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele. Eesti on olnud üks aktiivsemaid riike, kes on nõudnud Venemaa agressiooni kiiret ja otsustavat rahvusvahelist hukkamõistu.

Samuti on Eesti teinud koostööd Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kehtestada Venemaale sanktsioonid. Kallase valitsus on olnud kindel sanktsioonide karmistamise ja laiendamise pooldaja, et suurendada survet Venemaale sõjategevuse lõpetamiseks.

Valitsus on pakkunud Ukrainale ka märkimisväärset sõjalist abi, sealhulgas relvastust, laskemoona ja muud vajalikku varustust. Eesti on olnud üks suurimaid relvaabi andjaid Ukrainale oma rahvaarvu ja majanduse suurust arvestades.

Teenete eest Ukrainale sai Kallas ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõilt Vürst Jaroslav Targa ordeni.

Ukraina sõja teemal tõusis opositsiooni poolt palju kriitikat, tuues välja, et Kallase valitsus on andnud Ukrainale liiga palju sõjalist abi, mis võib mõjutada riigi enda kaitsevõimekust ja ressursse. On väidetud, et valitsus peaks keskenduma rohkem Eesti enda julgeoleku tugevdamisele. Samuti on olnud kriitikat, et otsuseid sõjalise abi andmise kohta ei tehtud piisavalt laiapõhjaliselt ning ei konsulteeritud piisavalt opositsioonipoliitikute ja kaitsevaldkonna ekspertidega.

Idavedude skandaal

Idavedude skandaal puhkes 23. augustil 2023, kui ERR avaldas artikli peaminister Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku kohta. Nimelt mehele osaliselt kuuluv transpordiettevõte Stark Logistics jätkas hoolimata 2022. aasta Venemaa sissetungist Ukrainasse oma äritegevust Venemaal. 

Kuna Arvo Hallik on peaminister Kaja Kallase abikaasa, tõstatus küsimus, kas Kallas oli teadlik oma abikaasa äritegevusest ja kas see võib mõjutada tema poliitilisi otsuseid. See tõi kaasa süüdistused võimalikus huvide konfliktis.

Kaja Kallas ise eitas teadlikkust oma abikaasa ettevõtte tegevusest ja rõhutas, et ta ei ole seotud ettevõtte juhtimise ega otsustega. Ta lubas läbipaistvat ja põhjalikku uurimist, et selgitada välja kõik asjaolud ja võimalikud sanktsioonide rikkumised. Kallas rõhutas ka, et tema valitsus on pühendunud sanktsioonide järgimisele ja Venemaa tegevuse hukkamõistmisele Ukrainas.

Opositsioonipoliitikud kritiseerisid Kallast ja nõudsid tema peaministri kohalt tagasiastumist, väites, et tema valitsus ei olnud piisavalt jõuline sanktsioonide järgimise tagamisel ja et tema positsioon võib olla kompromiteeritud isikliku huvide konflikti tõttu.

2023. aasta novembris toimunud Reformierakonna üldkogul valiti skandaalist sõltumata Kaja Kallas uuesti Reformierakonna esimeheks.

Maksumuudatused

Kaja Kallase valitsus on käsitlenud mitmeid maksupoliitilisi küsimusi, mis on tekitanud erinevaid arvamusi ja kriitikat nii poliitiliste oponentide kui ka avalikkuse seas.

Reformierakond on traditsiooniliselt pooldanud madalaid makse ja ettevõtjasõbralikku majanduspoliitikat. Valitsus on püüdnud hoida tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu madalal, et soodustada majanduskasvu ja investeeringuid.

Küll aga otsustas Kallase valitsus viia läbi käibemaksu muudatused, mis on tekitanud laialdaselt kõnepinda. Mõned kriitikud on väitnud, et käibemaksu tõstmine võib mõjutada tarbijate ostujõudu ja majanduskasvu negatiivselt, eriti madalama sissetulekuga elanikkonnagruppide puhul.

Samuti keskendus Kallase valitsus rohepöördele ja keskkonnasäästlikule majandusele. Selle raames on arutatud keskkonnamaksude suurendamist ja uute maksude kehtestamist, mis puudutaksid saastamist ja fossiilkütuste kasutamist. Antud ettepanekud on pälvinud nii toetust kui ka kriitikat, eriti ettevõtlussektorist.

Opositsioonierakonnad on kritiseerinud Kaja Kallase valitsust maksukoormuse kasvamise pärast, väites, et mitmed maksumuudatused ja uued maksud võivad suurendada elukallidust ja vähendada inimeste ostujõudu. Nad on nõudnud alternatiivseid lahendusi ja kulude kärpimist, et vähendada vajadust maksutõusude järele.

Kaja Kallase maksupoliitika on olnud tasakaalustamise akt, püüdes leida tasakaalu majanduskasvu toetamise, eelarve tasakaalustamise ja sotsiaalse õigluse vahel. See on tekitanud laialdast arutelu ja kriitikat, kuid on samuti toonud esile vajaduse põhjaliku ja läbimõeldud maksupoliitika järele.

Tagasiastumine ning edasi Euroopasse

Kaja Kallase tagasiastumine 15. juulil 2024 on oluline sündmus Eesti poliitikas, mis toob esile keerulised küsimused huvide konflikti, poliitilise vastutuse ja eetika kohta. Kallase ametiaeg näitas, kui oluline on poliitiline läbipaistvus ja usaldus avalikkuse silmis. Kallase otsus astuda tagasi oli mõeldud usalduse taastamiseks ja poliitilise ebastabiilsuse vältimiseks.

Kallas jätkab oma poliitilist karjääri Euroopas, kus hakkab töötama Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Kaja Kallas oli Eesti peaminister alates 26. jaanuarist 2021 kuni 15. juulini 2024. Naine juhtis Reformierakonna liidrina valitsust kolmes kooseisus: alates 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini 2022 ühes Keskerakonnaga; 18. juulist 2022 kuni 17. aprillini 2023 Isamaa ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) ning alates tänavu 17. aprillist koos SDE ning erakonnaga Eesti 200.

Kommentaarid puuduvad

Päevakaja

toob sinuni Omega Laen