Intervjuu! Zuzu Izmailova: inimesed võiksid aru saada, et automaks ei ole meie probleem

Zuzu Izmailova aasta on olnud tööalaselt muutusterohke. Nimelt, tema aeg rahvasaadikuna algas veidi hiljem kui kolleegidel, kuid nüüdseks on ta uute kohustustega järjele jõudmas. Enda sõnul ootab ta uut istungjärku, kus suvel rahva seast kogutud mõtteid ja ideid ellu hakata viima. 

‘’Puhkust saadikutel ju teadaolevalt pole, aga vabamas õhkkonnas inimestega suhtlemine võib ööistungitel osalenud poliitikule päris korraliku puhkusena tunduda. Eks me kõik ole inimesed ja oma pere, sugulaste ja sõprade jaoks tuleb ikka aega leida,’’ sõnab Zuzu ja lisab, et sellel suvel on ta käinud juba mitmel kontserdil, külastanud sugulasi ja käinud Märjamaa talus mahedalt kasvatatud herneid noppimas.

Suvi möödub peamiselt maakodus 

‘’Meie pere suved on pigem möödunud oma maakodus ikka tööd tehes. Kui eelmisel aastal ehitasime kasvuhoonet ja kasvatasime naabrite etteküntud maal kartuleid, porgandeid, sibulaid ning peeti, siis selle aasta märksõnad on veranda värvimine ja kuivkäimla ehitus,’’ räägib poliitik oma suvistest tegemistest. Ta lisab juurde, et lähiajal sooviks kindlasti minna metsa marjule ja seenele. ‘’Kuigi meie maakodu ümber on vana mets küll väga jõudsalt maha võetud, aga ehk me mingi koha kuskil veel selleks leiame,’’ viskab ta mõttena õhku.

‘’Eredalt on meeles ka Lexsoul Dance Machine-i juubelikontserti endises külmhoones, kus Reet Linna ja peaminister Kaja Kallas rokkisid väsimatult lava ees samal ajal, kui hoones oli umbes sada kraadi sooja. Müts maha naiste ees,’’ räägib Zuzu. Samuti oli tema jaoks meeldejääv laulupidu, kus tema abikaasa TTÜ akadeemilise meeskoori koosseisus laulis. ‘’Pidime kahjuks peolt läbimärgadena lahkuma ja teekond lauluväljakult Pelgulinna oli ka omaette katsumus, kuid laulukaare ees koos kümnete tuhandete teiste kaasmaalastega oma rahva kultuuri nautida ja taasluua on vägev tunne. Stiihiline kõuekärgatus ja kollektiivne vihmas ligunemine andsin sellele vaid lisajõudu,’’ meenutab ta.

Zuzu peres kasvab kolm last ja nii ühildab ta oma töid ja tegemisi tiheda ajagraafiku kõrvalt. ‘’Kõige enam aitab mind rutiin, piisav uni, tervislik toit ja liikumine. Seda võimaldab mulle mu abikaasa,’’ lausub Zuzu. Ka tema abikaasa oli poliitikas tegev, kuid pere otsustas ühiselt, et tipus saab tegutseda vaid üks. ‘’Ma ei ole kindel, et see võiks kõigil õnnestuda, aga õnneks on meil maailmapilt piisavalt sarnane, et konflikte see meie peres ei tekita. Poliitika huvitab meid mõlemaid ja eks ikka arutame päevakajalistel teemadel ning aeg-ajalt kaasame aruteludesse ka oma lapsi - neil on tihti mõni tark mõte lisada,’’ sõnab ta.

Zuzu ütleb, et on läbi elu otsuste tegemisel järginud oma südant. ‘’Kui kõik tundub loogiline ja õige, aga tunne on vale, siis olen selle asja või tegevuse pigem kõrvale lükanud. Ma usun, et õigel ajal “ei” ütlemine on paljudel tiheda töögraafikuga inimestel see võtmetegur, mis aitab hoida fookust,’’ arutleb ta.

Elurikkuse hoidmine ja taastamine

‘’Võtan sõna ka paljudel sotsiaalsetel teemadel ja abieluvõrdsuse pärast on mul samuti hea meel, kuid ilma looduse tervise säilimiseta ei ole sellel mitte mingisugust vahet, kes kellega ja millal abiellub - ainukese teemana jääb alles ellu jäämine,’’ pöörab Zuzu tähelepanu sellele, mis on tema südameteemad poliitikas.

Tema enda laste huvi looduse vastu on tulnud loomulikult, sest neil on võimalus looduses palju viibida. ‘’Kuigi alati võiks rohkem. Lapsed käivad loodusringides ja laagrites, ka kooli lõimingu programmides käsitletakse looduse asendamatuid teenuseid ja jätkusuutlikku majandamist. Meie pere lastele pakuvad erilist huvi mereloomad, linnud ja putukad,’’ sõnab Zuzu.

Zuzu sõnul on selle aasta kevade ja suve ilmad ilmekas näide sellest, mis lähitulevikus veelgi süvenevalt toimuma hakkab. ‘’Põud ja tormid vaheldumisi, 30 kraadi kuuma ja 15 kraadi jahedat augusti keskel kõrvuti päevadel. Inimesed võiksid aru saada, et automaks ei ole meie probleem,’’ sõnab Zuzu. Tema hinnangul on probleem inimeste reaalne toimetulek selles kliimas, mis läheb iga päevaga, nädala ja kuuga aina vaenulikumaks. 

‘’Teiste liikide elupaikade hõivamise ja hävitamisega on inimkond rikkunud loodusliku tasakaalu, mille tulemusi me võime aimata, aga mille tulemuste kiirust me ilmselt alahindame. Võtke kõik maailmalõpufilmid ja pange nad ühte patta, siis võite saada aimu, mis meid erinevates maailma paikades oodata võib - lõputu kõrbega Mad Max ühes kohas, Kevin Costneri Waterworld teises ja Matrix kolmandas kohas. Igapäevaselt ma selle peale ei mõtle, sest vastasel juhul läheks ilmselt hulluks,’’ toob ta näiteid.

Oma käitumisharjumusi kohandab Zuzu pidevalt. ‘’Suund on jõuda nulli ehk võtta keskkonnalt sama palju kui suudan tagasi anda või vastupidi - võtta keskkonnalt vaid nii palju, kui ta minu eluajal jõuab taastuda. Oma peres praktiseerime asjade lõpuni tarbimist ja võimalusel ka parandamist. Kuigi näiteks elektroonika puhul kipub see pigem keeruline olema, siis riiete ja jalatsite kasutusiga on üsna lihtne pikendada kingsepa ja rätsepa juures. Püüame toitu mitte raisata ja asjade omamise asemel neid hoopis rentida,’’ toob ta mõned näited.

Poliitikute tegemata töö mõjutab tarbimist

Zuzu sõnul peavad oma keskkonnajalajälge vähendama kõik. ‘’Siis on sellel kõige suurem mõju, aga kiiremini peavad liigutama ennast eeskätt siiski need, kes hetkel rohkem tarbivad ja saastavad. Seadusandjate töö on teha nii, et saastamise soov väheneks ja et tarbijatel oleks võimalik teha keskkonnasäästlikke valikuid,’’ rõhutab ta ja lisab juurde, et see, et vastupidine üldse võimalikuks on saanud, on poliitikute tegemata töö. 

‘’Kui oleksid lubatud ainult keskkonnasõbralikud tooted, siis tööstus oleks suunatud ka muudele väärtustele, kui vaid pidevale tarbimisele õhutamine. Energiat toodetaks ainult taastuvatest allikatest, tarbe tööstusest tuleks vaid kvalitseetseid kestvustooteid, mida oleks võimalik lihtsalt parandada ja kogu majandussüsteem toimiks ringsuspõhimõttel,’’ selgitab. Tema hinnangul on meie lähiaastate suurim väljakutse tõusta toorainepõhisest majandamisest teadmistepõhiseks, et tugevdada just Eesti majanduse konkurentsivõimet.

‘’Võtan sügisel kohe ette kliimaseaduse, sest see saab olema järgmise istungjärgu kõige tähtsam küsimus. Kuna osalen ka maaelukomisjoni töös, siis vaatame kindlasti üle ka selle, mida on suvel korda saatnud regionaalminister ja kuidas oleks võimalik korraldada asju nii, et põllupidajad mahedalt toidu tootmist ei lõpetaks,’’ sõnab Zuzu.

Tal on üks kiri transpordiameti juhile saadetud, millele ootab lähinädalatel vastust. ‘’Loomulikult ka Euroopa Parlamendi valimised lähevad nüüd suure hooga käima. Olles oma erakonnas selle töörühma üks eestvedajatest või tagant tõukajatest, pean hakkama ennast ja teisi ka nendel teemadel rohkem kurssi viima,’’ avaldab ta teemad, millega sügisesse suundub.