Kehanõustaja Carolin Ligi keerulisest teekonnast: tekitasin endale näljutamisega närvikahjustuse

Carolin Ligi on inimestele abiks oma keha kuulamisel ja tunnetamisel, sest ta teab, et see on tänapäeva maailmas muutunud väga keeruliseks. Ta on veetnud aastaid enda keha sõnumeid tundma õppides ja teinud kardinaalseid muutuseid, et elada täisväärtuslikumat ja tervemat elu.

''Minu enda suhe toiduga on olnud hästi keeruline alates teismeeast. Ehk 16-aastast kuni 26-eluaastani oli mul raskem periood. Ma väljutasin ka toitu läbi oksendamise. Pikalt oli periood, kus ma manipuleerisin oma keha toiduga, ehk siis üks õun päevas ja nii viis päeva nädalas. Mingi hetk polnud keha enam toidule vastuvõtlik, aga sellega tekitasin endale närvikahjustuse,'' meenutab Carolin stressirohket perioodi.

Ta tänab oma tugevat keha, kes on kogu teekonnale vaatamata tublisti vastu pidanud. ''Mu närvisüsteem sai sellega suurema paugu ja minu vaimne tervis kannatas tugevalt toitainete puuduse tõttu. Ehk ma võisin kaduda poolpsühhoosi, mis tähendab seda, et kohati kadus ühendus reaalsusega. Kõnnid ringi ja selline tunne on, et kõik tahavad mind rünnata. Samuti tundsin, et mu südamelöögid läksid aeglasemaks ja kõrvalmõjuna hakkasid ka juuksed langema,'' kirjeldab Carolin tüsistusi.

Samuti tekkis tal tüsistusena kilpnäärme alatalitlus. ''Ma peaks eluaeg ravimeid võtma ja samuti käin regulaarselt analüüse andmas. Kilpnääre on siis üks hormoonide tootmise pesa meie kehas ja kui kehal on hormonaalne töö pärsitud, siis ka see organ, mis hormoone toodab, võib olla mõjutatud,'' sõnab ta.

Ta tõdeb, et taastumisprotsess väga pikk ja tänaseks teab, et kui inimene ei söö korralikult, siis tegelikult ei saa keha vajalikke toitaineid ja hakkab võtma kõige muu arvelt. ''Kuna olukord oli läinud hulluks, siis tulin vaikselt tagasi selle juurde, et hakkasin oma kehale andma kõike, mida ta vajas. Lasin lahti hirmudest ja kõige tähtsam oli see, et mu kehal on hea. Panin oma tervislikud piirid paika, ehk liigun, puhkan ja söön normaalselt.'' Samuti teadvustab ta, et kui tal tekib ebaterve suhe reaalsusega, siis ilmselt on tema kehas midagi vajaka. ''Tasub jälgida ja kuulata oma keha, sest just siis tuleb meil üles mingi emotsioon või ka ärevus,'' märgib ta. 

19-aastaselt jõudis Carolin joogani, mis õpetas teda keha märkama. Ta on läbinud õpingud nii Vinyasa kui Yin joogas. Pärast keskkooli hakkas ta Infra joogas tunde andma ja läks Tallinna Ülikooli edasi õppima koreograafiat. ''Läbi jooga sain aru, kui tundlik mu keha tegelikult on ja ma ei ole osanud seda kuulata. Keegi pole õpetanud meile märkama, mida keha räägib ja millest,'' mõtiskleb ta.

''Ma nägin ülikoolis õppides kogu aeg kahte poolt. Ehk ühte sellist, kus meid töödeldakse nagu produkte, et näida ja saavutada ning teisalt, kuidas läbi liikumise ennast tervendada. See on andnud mulle endale pildi, kuidas me saame ühe liigutusega kehalt võtta ja teisega anda. Kõik oleneb meie enda hääletusest sellele liigutusele,'' arutleb ta.

Kuid täna on noor naine toeks neile, kes soovivad enda kehaga elada armastavamas suhtes. Selleks hoiab ta ruumi kehadele läbi keharännakute, mis on füüsiline-dünaamiline praktika ja sisaldab endas nii yin kui yang joogaharjutusi, vabastavat hingamist kui vastavaid teemakohaseid harjutusi.

''Näen oma töös, et meil on pidevalt mingi häda oma kehaga. Mina olen kehanõustajana toeks, kuidas rohkem tähele panna oma igapäevaelu pingeid. See, mis meie kehaga juhtub, ei ole kunagi niisama välk selgest taevast. See on alati mingite tegevuste tagajärg,'' tutvustab Carolin kehanõustaja tööd. Seega on tema hinnangul väga oluline hakata kaardistama oma käitumismustreid ja nende mõju nende kehale. ''Suhe kehaga peegeldab ka suhet endaga,'' rõhutab ta.

Praktika põhjal julgeb ta öelda, et paljud soovivad olla alati midagi muud. ''Nii meestel kui ka naistel on see, et alati soovitakse olla kas teistmoodi või kuidagi parem. Hetkeline seisund tundub valesti ja ei märgata, et keha teeb meiega koostööd olenemata 13h tööpäevadest ja magamata öödest,'' toob ta näiteks ja lisab, et seejuures oodatakse kehalt mingit meeletut ideaalsust, aga ei panda tähele, et oma organismi päris võime kannatab.

''Mehed tahavad, et nad ei oleks nii väsinud. Meestel ei ole nii tugevad enesehinnangu probleemid nagu näiteks naistel. Nad peavad jaksama kõike ja kui nad puhkavad, siis tekib hirm, et äkki see nõrkus. Samuti suruvad nad oma haavatavust alla ja sellest tulenevalt on kuhjunud emotsioone ning ka mehed lähevad katki. Depressioon on füüsiline seisund, kuna keha on ülekoormuse tõttu muutunud nii tuimaks, sa ei suuda enam midagi tunda,'' selgitab Carolin.

Naistel lööb pinge rohkem kehasse ja seetõttu tekivad erinevad kaaluteemad. ''Selleks, et teised armastaksid, tahetakse olla alati ilus, et oleks turvaline. Sellest tulenevalt pannakse tihti oma keha olukorda, kus koormatakse teda veel rohkemgi ja anta organismile seda, mida ta vajab. Näiteks manipuleeritakse toiduga või unega,'' toob Carolin näite, millised on suurimad naiste probleemid oma kehaga.

Kogu teekond on talle praeguseks õpetanud seda, et keha on kõige parem sõber. ''Paneksin ka südamele, et ebatervislikud suhted hakkavad samamoodi keha mõjutama. Kui suhted ei ole puhtad ja kui on sõprus, kus on näiteks ainult ühepoolne pingutus, siis keha võib anda ärevusega märku, et siin ei ole asjad päris paigas. Ma olen sellel teekonnal õppinud vaatama oma keha kui kõige suuremat õpetajat. Ta ikka ja jälle paneb mind mingisse olukorda, kus ma varem ei ole olnud,'' räägib Carolin.

''Samuti ei saa keha võtta iseenesestmõistetavalt. See on hull, kuidas osad inimesed võivad raske haigusega minna kolme kuuga teise ilma. Elu on habras ja tihti oleme tänamatud, väsinud ja suuresti ka ohvrid. Iga üks võiks mõelda, kui palju ta saab teha selle jaoks, et oma kehas oleks hea elada ja kuidas võtta vastutust iseenda heaolu eest,'' selgitab Carolin.

Kuid teisalt ta teab, et kui me ei suuda enda vajadusi prioritiseerida, siis me tihtilugu elame illusioonis. ''Kõige tähtsam on ise hoida endale seda ruumi, väärtustada iseennast, sest keegi teine ei saa meid täita. On võimalik elada elu, mis meid toetab, kuid selleks tuleb leida üles enda tee. Naistel on oluline ka see, et meil on tsüklilised perioodid. Me vajame aega, et puhata ja kui meil on energiat, siis võime teha kolmekordse töö tagant järele ära. Usaldada ennast ja inimesi, ehk kui sa vajad puhkust, siis tuleb puhata ja see ei tähenda seda, et me oleme laisad,'' rõhutab ta.

Carolini motiveerib oma töös kõige enam see, kui ta näeb muutust inimeses, kellel tekib uus side looduse ja eluga. ''Nende inimeste kõrval on nii ilus olla. Kehad õpivad teineteiselt, kui me oleme ruumis, siis meie kehad suhtlevad. Teen tööd moel, et inimesed saavad oma tundlikkuse juurde tagasi tulla ja nad saavad päriselt aru, mis on tähtis, kui vähe me asju vajame,'' sõnab ta. Carolin kinnitab, et meie keha ei tööta meile kunagi meelega vastu. ''Meie keha on meist lahutamatu osa, miks ta peaks töötama meile vastu. Kui hakata kehaga ühendust looma, siis see loob ühendust iseendaga ja sellest saab tulla ainult midagi väga ilusat.''