Galerii | Võimas! Kultuurifestival tõi Eestisse maailmakuulsa filmirežissööri

Samuti arutleti erinevate ööelu puudutavate teemade üle ligipääsetavuse, surma, tantsimise ja demokraatia perspektiivist. Teiste seas saabus Tartu 2024 kutsel ning koostöös unda ja klubiga HALL Tartusse Tresori esindus ning Detroiti DJd Blake Baxter ja DJ Skurge. Klubiööd vältasid hommikuni ning festivalile pani punkti Emajõel Sulpsu baaris toimunud järelpidu, kus astusid üles kohalikud DJd ja Berliini peosarja Fandango DJd.

Jim Ashilevi intervjuus Irvine Welshiga (filmi "Trainspottingu" autor) tuli muu hulgas jutuks klubikultuur, popmuusiku Charli XCXi albumist tõuke saanud brat summer’i olulisus praeguste mõttemustrite defineerijana, interneti mõju meie käitumisele, kuid ka see, kuidas panna tehnoloogia indiviidi ja kogukonna jaoks tööle. Lisaks mainis Welsh, et me peaks endas üles leidma punk-suhtumise ja hakkama ise enda ja oma kogukonna eest hoolitsema, kui valitsused ja suurkorporatsioonid seda meie eest ei tee ega meie huvide eest ei seisa.

Vaata põneva sündmuse meeleolukat galeriid!

unda festivali eesmärgiks oli näidata klubikultuuri ja alternatiivsete kogunemiskohtade olulisust meie kultuuriruumis, vaadeldes neid kui viljakat pinnast, kust sünnivad värsked kontseptsioonid, ideed ja koostööd, mis kujundavad ka ühiskonda meie ümber.

Nagu ütles oma ettekandes „Kuidas klubikultuur tugevdab sotsiaalseid sidemeid” Tresori asutaja Dimitri Hegemann: „Me usume, et klubid on kohad, kus noori sotsialiseeritakse positiivsel viisil. Nad kogevad mitmekesisust, kohtuvad uute inimestega, leiavad mõttekaaslaseid ja lõbutsevad. Lisaks suhtluse edendamisele jääb rohkem noori linnadesse, millega nad tunnevad ennast seotuna. Kui klubi ümber areneb oma skeene, toimib see ideede inkubaatorina. Rohkem elavaid kultuuriruume tähendab, et rohkem loovinimesi jääb paigale, mis toob kaasa positiivseid mõjusid linnale ja selle tulevikule.” 

Hegemann lisas, et klubides toimuv suhtlus on demokraatlike väärtuste ja põhimõtete edasiandmine. „Avatus, liikumisvabadus, vägivallatus, mitmekesisus ja sallivus moodustavad meie ühiskonna aluse. Neid väärtusi harjutatakse klubides iseenesest. Lihtsalt mine klubisse, saa osaks sellest keskkonnast ja sa õpid demokraatlikke väärtusi, mida rakendatakse ka teistes ühiskonnaelu valdkondades. Tööl, eraelus, perekonnas ja mujal. See on oluline panus, mida klubid ühiskonnale ja demokraatiale annavad.”

Festivali peakorraldaja Elena Natale sõnul tõi festival Eesti Rahva Muuseumisse teistmoodi hingamise. Festival oli kureeritud nii, et tekiks sümbioos ERMi hoone ja festivali identiteedi vahel, pakkudes külastajatele võimalust avastada ERMi eri ruume ja nurgataguseid. 

„Viimased aastad pole klubikultuuri jaoks olnud kerged, ning soovisime näidata selle tähtsust – kuidas on võimalik täita olulisi asutusi, nagu ERM, noortega. Klubikultuur ei ole ainult muusika, vaid rahvusvaheline keel, mis toob inimesi kokku. Seda kinnitasid ka meie rahvusvahelised külalised, koostööd Tresori ja Fandangoga ning tagasiside Resident Advisorilt ja Crack Magazine'ilt.” 

Natale lisas, et on siiski keeruline riigi tasandil sellise sündmuse vajalikkust tõestada, eriti esmakordsel toimumisel. „Loodame, et saame ka tulevikus ERMiga koostööd teha ja oma kultuuri taas sinna viia – nemad ja Tartu 2024 on olnud suurepärased partnerid ning oleme neile väga tänulikud.“

ERMi teadur ja näituse „Kellele kuulub öö?” peakuraator Karin Leivategija rõõmustas, et unda festival tõi kokku erinevaid kogukondi ja lõi ruumi, kus kõik võisid tunda, et Eesti Rahva Muuseum kuulub ka neile. 

„unda festival tõi selgelt esile, kuidas öö on ainulaadne aegruum kultuuri loomiseks ja kogemiseks. Näitus „Kellele kuulub öö?”, mille alal olid festivali öised tantsupõrandad, käsitleb linnaööd ajaloolises ja kaasaegses kontekstis, tuues esile öise elu mitmekesisuse ja selle tähtsuse ühiskonnas. Mul on hea meel, et saime festivali raames hoida näitust öö läbi avatuna ning kogeda, kuidas festival ja näitus üksteist suurepäraselt täiendasid. unda tõestas, et ERM on oluline kohtumispaik kaasaegse ja alternatiivse kultuuri ning mitmekesiste arutelude jaoks,” sõnas Leivategija.

Tartu 2024 programmiliini Omapära ja Euroopa juht Oliver Berg kommenteerib: „unda festival näitas, et Tartus saab teha rahvusvahelise haardega sündmuseid. Sarnasteks piire nihutavateks koostöödeks ongi Euroopa kultuuripealinna platvorm loodud. Tuleb tunnustada häid kolleege Eesti Rahva Muuseumist, kes on ööelu sel aastal suurepäraselt võimestanud. unda konverentsilt võtsin kaasa Emma Warreni sõnumi: tantsimine teeb meid õnnelikumaks. Uut muusikat ja julgeid artiste tutvustavad klubid loovad selleks turvalise keskkonna. Et klubikultuur jääks praegustel rasketel aegadel ellu, tuleb meil kultuuripoliitikat vastavalt kujundada. Tartu 2024 „Ellujäämise kunstide” lugu näitab, mille eest peame ühiselt seisma, et ellujäämisele järgneks õitsemine.”