"Lääs ei suuda mitte midagi!" Uues dokumentaalfilmis prognoositakse Ukraina edasist saatust

Venemaa laiamahuline sõda Ukrainas on nüüdseks väldanud kaks aastat. TV3 dokumentaalfilmis räägivad eksperdid, et 2023. aasta vastupealetung ei toonud oodatud tulemust ning kui sõda jätkub samas seisus, pole kahjuks midagi head oodata. Mida läheb vaja, et Ukraina rinnetel edusamme teeks ning lõpuks ka võidaks?

Algselt planeeris Venemaa valitseja Vladimir Putin, et sõda kestab vaid nädala, kui sedagi, aga see plaan jooksis tal kohe karidele ja nüüd ei näi sõjal enam konkreetset lõppu olevat. Kolmedok „2 aastat sõda – kas igavene patiseis?” analüüsib koos oma ala ekspertidega sõja senist kulgu ja prognoosib ka tulevikku, et aru saada, mida algav aasta sõjas kaasa tuua võiks. Filmis tehakse nii prognoose kui vaadatakse ka läinud aastale tagasi, muu hulgas Jevgeni Prigožini riigipöörde katsele.

On 4. juuni 2023. aastal, mil Ukraina armee käivitab viimaks kauaoodatud vastupealetungi operatsiooni, millega loodetakse vabastada suurem osa Venemaa poolt enam kui aasta poolt okupeeritud territooriumitest. Korraga rünnatakse nii okupeeritud Donetski kui ka Zaporižžja oblastis, kus õnnestub vabastada 14 küla, mille sõjaaegne elanikkond küündis 5000 piirimaile. Ukraina võimud seavad vasturünnakule suured ootused, kuid hoiatavad, et see võtab aega ja ohvrite arv saab olema suur. Vasturünnakut kavandati mitu kuud ja kuigi algselt pidi plaan minema käiku kevadel, tuleb ikka ja jälle midagi ette, mistõttu otsustatakse vasturünnakut kuu kuu järel edasi lükata.

"Putin ei peatu peale Ukrainat, sellest räägib ka Putin ja ta propaganda," ütles Vene opositsioonipoliitik Garri Kasparov. Tema sõnul oli lääs Vene plaanidest ja Ukraina vägesid eesootavast õudusest vägagi teadlik, kuid ootas siiski suuri edusamme. "Objektiivselt öelduna – me ootasime suurt edu Ukraina rindel ja laiemalt demokraatia edu maailmas. Kui võrrelda 2022. aasta kokkuvõtet 2023. aasta kokkuvõttega, siis see võrdlus ei ole 2023. aasta kasuks."

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et kui Euroopasse tungib kahemiljoniline armee, seisavad nad vastamisi sõjavägedega, millel on vaid teoreetiline arusaam sellest, mida kujutab endast tänapäevane sõda.

Endine Ukraina presidendikantselei juhi nõuniku Oleksi Arestovõtši sõnul ootab Euroopat ees 10-15 aastat sõdasid, seda koos vaheaegadega. Mees ise elab praegu USAs, sest ta pole enam kodumaal teretulnud. Tema väljaütlemised läksid Ukraina avaliku retoorikaga pidevalt vastuollu ning sundisid ta esmalt ametit maha panema. Kartus, et tema võimukriitilised väljaütlemised päädivad tema vahistamisega, ajendas teda lõpuks ka riigist lahkuma. Ta on veendunud, et kui sõda jätkub üsna samas rööpas, on Ukraina kaotus kivisse raiutud.

"Lääs ei suuda mitte midagi. Lääs ei suuda toota relvastust, lääs kahtleb Ukrainale sõjalise abi osutamise osas, ehkki Ukraina koos Iisraeliga võitleb praegu kahekesi kurjuse vastu. Kõige hirmsam on lääne puhul see, et viimase 30 aasta jooksul, pärast võitu Nõukogude Liidu üle külmas sõjas, elab läänes hulk noori inimesi, kes ei taha sõdida, ei oska sõdida ja ei kavatse sõdima hakata. Nad pole psühholoogiliselt selleks valmis ja kurjuse telg kasutab seda ära," sõnas Arestovõtš.

Mida toob aasta 2024. sõjale Ukrainas? Mida teha, et idanaabri kurjus ei saaks Putini kavala muige taga edasi laieneda?

Selle dokumentaalfilmi käigus prooviti intervjuud saada ka Venemaa president Vladimir Putiniga. Kremlist vastust ei tulnud...

Hoiatus! Päises olev saade sisaldab häirivaid kaadreid.