Reklaam sulgub sekundi pärast

Estonia katastroofis isa kaotanud mehe valus mälestus: kuidas ma ei leidnud teda?!

"Laser"

Indrek Pungar pääses parvlaev Estonia katastroofist eluga, kuid tema isa mitte. Tol ajal päästeti merelt inimesi mitte spetsiaalsete pääste-, vaid militaarkopteritega, millel purunesid nii trossid kui konksud, mis saigi mõnele inimesele saatuslikuks.

Täna, 28. septembril möödub parvlaev Estonia katastroofist 30 aastat. Teel Tallinnast Stockholmi uppus parvlaev Estonia, viies endaga merepõhja kaasa 852 inimest. Pardal oli 989 inimest, kellest õnnestus päästa vaid 137. Tegemist on rahuaja suurima katastroofiga Läänemerel. Ka 30 aastat hiljem leidub seal ikka seikasid, mida uurida.

Saates "Laser" jagas oma lugu Indrek Pungar, kellel õnnestus katastroofist eluga pääseda, kuid tema isal seejuures mitte.

Indrek Pungar oli 1994. aasta sügisel tudeng ning äsja alustanud väikeettevõtja. Saatuslikul ööl oli ta tööreisile Rootsi esimest korda kaasa võtnud isa. Isa ja poeg jõudsid koos uppuva Estonia avatekile ja see oligi viimane kord, kui Indrek oma isa nägi.

"Me saime ju koos välja. Kui mina sain parve, miks siis tema ei saanud? Ma ei saanud sellest ka aru, et kui me kukkusime kõrvuti vette, siis kuidas ma ei leidnud teda... Ma ei saa sellest aru. Tõehetk tuli siis, kui saabusin Tallinna lennujaama, siis olid kellelgi mingid nimekirjad käes. Siis ma nägin oma isa nime ja selle taga oli väike must rist tehtud."

Rootsi kaitsejõudude helikopteri Y64 aruanne, kirjutatud 10. oktoobril 1994: "Hakatakse päästma kolme inimest, kellest üks on parves, üks parve külge seotuna vees ja üks elutult parve triivankrusse takerdunud. Päästja vintsitakse alla ja ta alustab inimese ülestoomist. Töö käigus puruneb päästetross. Paigaldatakse varutross, kuid nüüd puruneb konks. Purunenud tross sõlmitakse kohapeal kokku, kuid tross on nüüd väga lühikene ja kopter peab hõljuma sisuliselt meetri kõrgusel. Kuidagi saadakse niimoodi üks inimene päästetud, kuid mõni hetk hiljem juhtub uus õnnetus. Päästerihm takerdub helikopteri juhtkangide külge ja tross katkeb uuesti."

Tross katkeb sel hetkel kui üritatakse päästa Indreku isa Peetrit. Tema isa ripub katki läinud trossi otsas rakmetes ja üritab ise kopterisse ronida. Päästja ulatab käe ja sikutab Peetrit kopterisse, kuid katsed ebaõnnestuvad. Peeter libiseb rakmetest välja ja kukub vette. Tal pole päästevesti. Edasine sündmus tundub juba ebareaalne: kopteri päästja hüppab ilma päästevestita Peetrile järele, kuid kuna kopteril pole enam võimalik neid üles vintsida, kutsutakse appi teine kopter. Teine kopter suudab Indreki isa üles tõsta siis, kui mees on juba surnud.

"Surma põhjus oli külmumine, alajahtumine," ütles Indrek.

Estonia katastroofi ajal õigeid päästekoptereid Eestis ei olnudki ning ka Rootsi kopterid, millega Indreku isa päästeti, olid sõjaväekopterid, mitte otseselt inimeste päästmiseks mõeldud kopterid.

"On ilmselge, et need [kopterid] ei olnud selliseks koormuseks valmis. Võib-olla õppuste tarvis, kui seal üks vintsimine ideaalsetes oludes tehti, ta toimis. Aga selleks, et viis inimest parvest kätte saada, peab vints koguaeg üles-alla käima ja tõenäoliselt ei pidanud lihtsalt sellele koormusele vastu," ütles Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) laevaõnnetuste vanemuurija Tauri Roosipuu.

Vaata lähemalt päises olevast videost!

"Laser“ on TV3 eetris teisipäeviti kell 20.30. Lisainfot “Laseri” kohta leiab SIIT!