Reklaam sulgub sekundi pärast

Neli põhjendust, miks vaktsineerimisest hoiduda, ja lihtne juhend nende kummutamiseks

Sel kevadel keerleb kõik ainult vaktsiinide ümber. Kas süstida või nakatuda? Mida süstida? Kas kohe või mõne kuu pärast? Igapäevased uudised ei aita hirmude vähendamisele kuidagi kaasa. Tuleb välja, et hirmud, mis vaktsiinidega kaasnevad, on aastakümnete jooksul olnud enam-vähem samad. Osad neist põhjendamatud, aga vähemalt arusaadavad, osad aga müstika valdkonda kuuluvad. Väide 1: ma ei vaktsineeri, sest siis ma ei saa lapsi Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmetsa sõnul on üheks vaktsineerimata jätmise põhjuseks pereplaneerimisega seotud hirmud: kardetakse, et vaktsiin mõjub halvasti rasedusele ning vaktsineerituna ei saa pereplaneerimist hästi järgida. “Covid-vaktsiinidega sellist olukorda ei tohiks tekkida. Nii palju on neid vaktsiine juba tehtud ülemaailmselt ja uuringud on käinud eelmisest aastast ja ei ole mingit halba seost leitud, et viljakusega oleks probleeme,” sõnab dr Altmets. Nii nagu kõik ravimid, läbivad ka vaktsiinid enne turule lubamist vastavad uuringud. Pfizeri vaktsiini uuringute käigus jäid 23 naist rasedaks. Kahjuks kaotas üks neist lapse, kuid mitte vaktsiini tagajärjel, sest tema kuulus nende testitute hulka, kellele anti mitte vaktsiini, vaid platseebot. Ühtegi tõendit, et läbipõdemisel või vaktsineerimisel tekkinud antikehad põhjustaksid mingeid probleeme rasestumisvõimalusele või juba olemasolevale lootele, ei ole. Väide 2: ma ei vaktsineeri, sest ma põen selle parem kiirelt läbi Haiguse läbipõdemisel tekivad inimese organismis viiruse antikehad. Täpselt sama juhtub ka vaktsineerimisel. Kas siis on mõtet üldse vaktsineerida? Parem põen kiirelt läbi. “Viirusest tekivad uued variandid, millest Brasiilia oma nakatab väga edukalt neid, kes selle esimese Wuhani variandi on läbi põdenud ja teevad nüüd seda Brasiilia oma teise ringina läbi ja sugugi mitte kergesti,” kirjeldab perearst Rospu. “Vaktsineerimine tekitab hästi kõrge antikehade taseme, kõrgema kui läbipõdemine. Need, kellel on väga kõrge antikehade tase, uute variantidega väga raskelt ei haigestu. Haigestuvad küll, aga kergemini,” lisab ta. Väide 3: ma ei vaktsineeri, sest vaktsiinid on ebatõhusad AstraZeneca vaktsiinile on ette heidetud selle vähest tõhusust – vaid 62% (USA värskeima uuringu järgi 79%). Kõrvale on jäetud aga fakt, et tegemist on haigestumise vältimise tõenäosusega. Siin töötab sama põhimõte nagu gripivaktsiini puhul. Gripivaktsiin ei hoia haigust täielikult ära, küll aga põeme vaktsineerituna seda märksa kergemalt. Uusim info USAs 30 000 vabatahtlikuga läbi viidud AstraZeneca uuringust näitab, et kaitse raske haigestumise ja haiglasse sattumise vastu oli 100%. “Need patsiendid, kes minul on koroonasse surnud, mitte üksi neist ei oleks pidanud ära surema,” ütleb Piret Rospu. “Nende tervised olid niisugused, et nad oleksid rahulikult võinud veel elada, aastaid või aastakümneid isegi.” Väide 4: ma ei vaktsineeri, sest siis kasvab saba “Facebook on täis prouasid, kes arvavad, et nemad ennast ei vaktsineeri, sest muidu kasvab lapselapsele saba,” sõnab teadusajaloolane Ken Kalling. Sabajutud tekkisid umbes 200 aastat tagasi, mil maailm võitles rõugetega ning arstiteaduse areng oli toonud kaasa uued ravimeetodid. Kui varasemalt võeti rõugelima inimese mädapunnist, siis nüüd hakati seda veistelt võtma. “Tekkis selline koht, kus hakati sellele uuele meetodile kaikaid kodarasse loopima,” selgitab Kalling, miks sabahirmud toona tekkisid ning toob paralleeli ka tänapäevast: “Siin on ka see loom vs inimene vastuolu. AstraZeneca ja Sputnik, üks on tehtud šimpansi adenoviiruse ja teine inimese oma põhjal ja kohe on võimalik mingi teema üles võtta.” Ja teema on tõesti ka üles võetud. “On olemas ka vandenõuteooria, et ahvi adenoviirus on selleks, et saaks sabataskutega seelikuid toota. Vaktsineerimine on sabataskutega seelikute tootjate vandenõu. Sul on saba ja sa paned seeliku, kus on saba jaoks eraldi tasku,” vahendab perearst Piret Rospu temani jõudnud teooriat. Kuidas vaktsiinid toimivad, miks tegelikult kehaga vaktsineerides juhtub ja millise tootja vaktsiin tagab pikima kaitse, sellest pikemalt teisipäeval kell 20.30 “Laseris.”