Parvlaev Estonia katastroofis ellujäänu: päästevestid olid algelised ja kohutavad

28. septembril 1994. aastal uppus teel Tallinnast Stockholmi parvlaev Estonia, viies endaga merepõhja kaasa 852 inimest. Pardal oli 989 inimest, kellest õnnestus päästa vaid 137. Tegemist on rahuaja suurima katastroofiga Läänemerel. Ka 30 aastat hiljem leidub seal ikka seikasid, mida uurida.

Saade "Laser" uuris Estonia katastroofi 30. aastapäeva puhul lähemalt, kas Eesti on mereohutuse ja päästevõimekuse osas tänaseks edasi arenenud ning mismoodi päästetööd toonase ajaga võrreldes erinevad.

Timmo Võõsa kuulub nende 62 eestlase hulka, kes katastroofist eluga pääsesid. Tema sõnul olid päästevestid toona väga algelised ja "kohutavad". "Kui laine mind minema lõi veel alla, siis ta tõmbas mul päästevesti üle pea. Aga tänu sõlmele, mis ma ise sidusin, jäi töllerdama," meenutab mees.

"Inimesed ei osanud neid [päästeveste] õigesti selga panna, korralikult kinnitada. Need kinnitused olid sisuliselt nagu pesunöör, kus ei olnud ei klambreid ega mingisuguseid kinnitusaasasid või -konkse. See sisuliselt tähendas sõlme sidumist ja kui sinna umbsõlm tehti, ei saanud seda pingutada ega uuesti lahti päästa," ütles Ohutusjuurdluse Keskuse laevaõnnetuste vanemuurija Tauri Roosipuu.

Revali Merekooli vaneminstruktori sõnul pole päästevestid ja nende eesmärk oma põhiolemuselt kuigi palju muutunud. Ta möönab, et kuigi laevadel tuleb reisijaid päästevestide asukohtade ja kasutamise kohta teadvustada, siis tõenäoliselt paljud reisijad seda siiski ei tee.

Parvlaeva Tõll kapten Indrek Kalamees tutvustas enda juhitavas laevas olevaid päästevahendeid. Laevas olevad päästevestid meenutavad pigem jopet, mida saab erinevate rihmade abil korralikult keha külge kinnitada. Samuti on vestil kapuuts, mis külmade ilmade puhul alajahtumise eest kaitseb. Erinevalt parvlaeval Estonia kasutusel olnud algelistest vestidest, ei ole parvlaeva Tõll varustusse kuuluvaid veste oma ehituse tõttu võimalik tagurpidi või valesti selga panna.

Estonia katastroofis sattusid paljud reisijad päästeparve aluspesus. Pääsenud on kirjeldanud, kuidas nad leidsid laevalt koti varustusega, kuid ei suutnud seda külmade käte tõttu avada.

Tauri Roosipuu näitas laevamaketi peal, et Estonial oli mõlemal pool viis päästepaati. Ühtegi nendest paatidest aga õigesti vette lasta ei õnnestunud. Veel oli üks suur probleem see, et parved avanesid tagurpidi. Estonia puhul hulpisid parved suvaliselt meres ja igaüks pidi kuidagi oma tee sinna leidma. Paljud laeva pealt pääsenud jäidki tagurpidi hulpivate parvede peale, sest seegi tundus turvalisem kui mitte midagi.

Üks katastroofist otseselt tingitud muudatus on parvedisain ja funktsioon, mis välistab nende tagurpidi avanemise merel. Lisaks parve või päästepaadi kasutamisele saab koolituse käigus simuleerida ka otsesemas mõttes merehädas olemist. Tavalisse basseini luuakse korralik torm, mille lärm vastab 6-meetristele lainetele. Ka "Laseri" saatejuht Marii Karell pandi proovile ja saadeti päästevestiga hulpima ning abi ootama. "See lärm on täiesti kohutav," tõdes Karell.

"Laser“ on TV3 eetris teisipäeviti kell 20.30.

Lisainfot “Laseri” kohta leiab SIIT!