Reklaam sulgub sekundi pärast

Teadlastel on olemas kiire ja odav võimalus koroonakriisi leevendamiseks!

Teadlastel on olemas kiire ja odav võimalus koroonakriisi leevendamiseks, kuid Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ei taha sellest kuuldagi Praegu vohab viirus sellise hooga, et oleme jõudnud Euroopa esikolmikusse. Mõistlik oleks kasutada absoluutselt kõiki võimalusi epideemia peatamiseks. Üheks selliseks võimaluseks on antigeeni kiirtestid, mis viimastel nädalatel on mitmel pool Euroopas aktiivselt kasutusele võetud. Värske “Laser” uurib, miks Eesti ametnikud ainult õlgu kehitavad ja aktiivselt uusi võimalusi kriisist väljumiseks ei otsi? Antigeeni kiirtesti puhul võetakse proov täpselt samamoodi kui traditsiooniline koroonatesti puhul ehk proov võetakse pulgaga ninaneelust. Ainsaks erinevuseks on, et kui tavalise testi puhul on vastus teada alles järgmisel päeval, siis kiirtesti puhul on tulemus teada kohe. Nii saab praegu igaüks näiteks Tallinna Lennujaamas enne reisi 49 euro eest end kiirelt testida. Tegelikult on kiirtestid aga palju odavamad. “Need maksavad umbes 5-6 eurot ja lähevad veelgi odavamaks,” on Eestis kiirtestide startupi Certifcu käima tõmmanud Liis Narusk veendunud. Just kiire ja regulaarne testimine on teadlaste sõnul äärmiselt oluline, et pandeemiale piir panna. Nii oleksid kiirtestid näiteks heaks võimaluseks koolid avatuna hoida. Kui koolipäeva alguses kõik lapsed ära testida, saab nakkusohtlikud õpilased teistest koheselt ka eraldada ja mingit vajadust distantsõppel olla ei oleks. “Meie, kes me keelame nende testide turustamise, kui ta ei vasta nõuetele, ei saa minna ja eelistada ühte ettevõtet ja öelda talle, palun tule Eesti turule,” põhjendab Terviseameti medisiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp, miks riik ise aktiivselt ei otsi uusi lahendusi. “Test peab olema mitte ainult lihtne ja kiire, vaid eeskätt täpne ja usaldusväärne,” põhjendab Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, miks eelistab eelistab laustestimist vältida. “Kõige nakkusohtlikumas perioodis, kus inimesel viirust on kõige rohkem, siis see kiirtest on isegi kuni 97% tundlik,” selgitab Confido kliiniline juht Andreas Abel, kelle sõnul on kiirtestid piisavalt usaldusväärsed ja ei anna tegelikult enamjaolt valepositiivseid ega valenegatiivseid tulemusi. Kas õigus on ametnikel või teadlastel ja kas peaksime Euroopast õppust võtma kiirtestide asjus, selgub “Laseris” teisipäeva õhtul kell 20:30.