18-aastasena Brüsselisse? Europarlamendi valimis- ja kandideerimisiga soovitakse langetada

Esmaspäeval arutati eelnõu üle, mis lubaks alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16- ja kandideerida vähemalt 18-aastastel kodanikel. Kas noored on piisavalt informeeritud, et selliseid otsuseid teha? 

"Ise olen just 18 saanud, aga olen ka osalenud näiteks mudel Euroopa Parlamendi üritusel ja olen näinud, et noored on väga laia silmaringiga. Isegi rohkem teadlikud, kui vanusegrupp 18-24," tõdes GAG-i õpilasesinduse president Alice Kangro "TV3 uudistele" antud intervjuus. 

Ka Viljandi Noortevolikogu liige Emma Kruusmäe sõnul on noored väga kohanemis- ja õppimisvõimelised. "Nad orienteeruvad väga hästi sotsiaalmeedias ning interneriavarustes ja seeläbi olulise ja ebaolulise hindamisel."

Kruusmäe usub, et ka koolis võiks Euroopa tasandit puudutada juba varem, et veelgi toetada üldteadmisi. Esmaspäeval kogunenud Riigikogu põhiseaduskomisjon võttis koos ekspertidega teemad arutluse alla.

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi arengupsühholoogia kaasprofessor Pirko Tõugu sõnul ei saa noortele panna kohustusi või anda õigusi, milleks nad ei ole ette valmistunud. "Haridussüsteem peaks neile pakkuma teadmisi, mis on otsustamiseks vajalikud," sõnas Tõugu. 

Eelnõu valimisea langetamiseks on algatatud mitmel põhjusel, üheks on näiteks Euroopa demograafia muutused.

"Meie vananevas ühiskonnas osakaal erinevate põlvkondade vahel muutub balansist välja," tõdes Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras. "Vanematele inimestele adresseeritakse poliitikute poolt rohkem küsimusi, mis tähendab, et noored on proportsionaalselt liiga vähe esindatud. See on demokraatiale olemuslik probleem, mida on vaja lahendada."

Bioloogilise arengu osas on raske öelda, millal on inimene valmis, see oleneb suuresti keskkonnast ja indiviidist endast. Küll aga tegi ekspertidele muret mõjutatavuse küsimus. 

Tõugu sõnul näitavad uuringud seda, et võrreldes täiskasvanutega on noorte otsused mõjutatavad nende eakaaslaste ja sõprade poolt. 

Emma Kruusmäe aga leiab, et võimalik on mõjutada nii noort, keskealist kui ka vanema generatsiooni esindajat. "Seega ma siin vahet välja ei tooks. Kui noori õpetada, mida nad ka ise sotsiaalmeedias ja internetis teevad, siis kriitiline mõtlemine ja allikakriitilisus kandub edasi ka täiskasvanuikka."

Lisaks valimisea muutusele, sisaldab eelnõu ka kandideerimiseea muutmist. Kui seni said kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud, siis nüüd tahetakse see alandada 18 peale. 

GAG-i õpilasesinduse president Alice Kangro sellega aga ise ei nõustuks. "Selles vanuses noored ei ole veel kõrgharidust omandanud. Nende kogemused ei ole veel nii laiad selles valdkonnas. Pigem võiks olla mingi töökogemus, enne kui kandideerida Europarlamenti, kus otsustatakse väga olulisi otsuseid."

Riigikogu 45 liikme algatatud eelnõu läbis esimese lugemise mai lõpus ning seejärel on põhiseaduskomisjon muudatusi korduvalt oma istungitel koos ekspertidega arutanud. Need jätkuvad uuel nädalal. Kui eelnõu läheb läbi, rakendatakse seda esmakordselt 2029. aasta Europarlamendi valimistel. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!