Reklaam sulgub sekundi pärast

Hirmutav reaalsus: üha enam rünnakuid pannakse toime vaimse tervise probleemide tõttu

TV3 uudised

Siiani on uudistesse jõudnud peamiselt alkoholist tingitud kuriteod, ent viimasel ajal on politsei märganud muutust. Nüüd on probleemsete isikute hulgas palju ka neid, kes isegi ei pruugi tol momendil üldsegi aru saada, kus nad on, mida nad teevad ning kui tõsised on tagajärjed.

Viimasel ajal on palju meedias olnud lugusid kuritegudest, kuidas üks isik on rünnanud teist terariistaga või sellega vehkinud. "TV3 uudised" käis uurimas, milles asi. 

"Umbes kaks sündmust meil päevas sellist on, kus politsei reageerib suuremate jõududega kiiremini, kus siis kas kedagi on rünnatud noaga või kedagi ähvardatakse noaga," sõnas Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares. 

Küll aga on politsei märganud nihet inimrühma osas, kes pahandusi tekitavad. Kui vanasti haarasid mõne külmrelva järgi joomingute käigus ärritunud kodanikud, siis nüüd on inimeste profiil ning sündmuste stsenaarium muutunud.

"Täna ütleks, et trend on selline, et toimuvad päris tihti rünnakud spontaanselt tänaval võõraste inimeste vahel," tõdes Vares. "Kannatanu ja kahtlustatav üksteist ei tunne. Enamus juhtudel, oleme märganud, et selle taga on vaimsed probleemid."

Antud grupp muretekitajaid on korrakaitsjate kohale jõudes paljuski ise segaduses, miks nad tegid äsja seda, mida nad tegid. Lisaks on nende käitumine ettearvamatu.

Olgu rõhutatud, et sugugi kõik politsei töösse puutuvad vaimsete probleemide küüsis vaevlejad ei ole ohtlike kavatsustega. On neidki, kel on kätte jõudnud must hetk ning ekslevad sihitult üksi mööda tänavaid.

Kuna päeva lõpuks pole politseinik õppinud psühholoog, siis tuleb kinnipeetav toimetada vastavasse asutusse abi saama. Hisko Varese sõnul on teema politsei vaatevinklist tähtsal kohal, sest üha rohkem on esinenud olukordi, kus patrullidele tungivad kallale just ebastabiilse vaimuga kaasmaalased.

Kuna mõnuainete mõju all nad pole, neid kainestusmajja viia ei saa. Tänavale jätmine on mõistagi välistatud. Psühhiaatriakliinikus jutule saamine ei pruugi ka alati edukas olla.

"Tihtipeale ka tahtest olenematu ravi vajadus on sul olemas, aga loomulikult on see siis nende arstide hinnata, kes vastuvõtus on," sõnas Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!