Reklaam sulgub sekundi pärast

Hollywoodi on taas Eestis! Miks tahavad suured filmitegijad just siia tulla?

TV3 uudised

Viis aastat tagasi tõi absoluutse filmimaailma paremiku Eestisse Christopher Nolani teos "Tenet". Nüüd on Hollywood, eesotsas Michael Fassbenderiga, siin tagasi. Mis aga üldsegi muudab ühe kauge riigi välismaa filmitegijatele nõnda apetiitseks?

"Esiteks on meil väga huvitavad lokatsioonid või filmi võttekohad, mis mujal maailmas võivad tunduda väga eksootilised," tõdes filmiekspert Sten-Kristian Saluveer. "Räägime kasvõi sellest samast Lasnamäe kanalist, mis "Tenetis" oli või Linnahall. Eelkõige otsitakse selliseid kohti, mis varem pole kinoekraanile jõudnud."

Teine suurem maailmakino Eestisse meelitaja on Film Estonia tagasimakse programm ehk cash rebate süsteem. 2016. aastal käivitatud mehhanismi peamine eesmärk on ahvatleda Maarjamaale välisproduktsioone ja -investeeringuid, elavdada siinset turismi, filmitööstust ning majandust. 

"Need kulutused, mis Eestis tehakse, nendelt kuludelt makstakse 30% tagasi. See on maailmas ja Euroopas väga laialt levinud süsteem," sõnas Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp ning lisas, et vahe on selles, kui palju tagasi makstakse. "Kas 20% tehtud kuludest või siis 40-45%."

Ka "Teneti" tootmiskuludest hüvitas Eesti toona umbes 4,8 miljonit eurot. Warner Bros. filmistuudio jättis oma toimetustega siia aga maha 16 miljonit eurot otsest tulu.

Sepp arvab, et ilma antud tagasimakse süsteemita ei leiaks taolised suured ettevõtmised kõrge huvi tingimustes meieni teed, kuigi maksumaksjatel võib tekkida küsimus selle vajalikkuses. 

"Väga palju filme ja seriaale filmitakse igapäevaselt üle Euroopa ja kui Eesti tahab selles süsteemis sees olla ja samas ka võimaldada, et ta enda filmitegijad saavad konkurentsivõimelisemaks, siis me peame seda tagasimakse süsteemi pigem turgutama," tõdes Sepp.

Hollywoodi tippkülalisi polegi "Teneti" ning praegu erinevates Tallinna paigus salatsevalt filmitava spioonisarja "Agentuur" kõrval rohkem Maarjamaal olnud. Valdavalt saabutakse ikkagi Eesti lähiriikidest või Euroopa kaugematest nurkadest. Aastas on sääraseid projekte keskmiselt 20. 

Puhtalt eeltöö Eestisse "Agentuuri" kahe episoodi filmima tulemiseks algas juba mitu aastat tagasi, jutud läksid konkreetseks käesoleva aasta esimeses pooles. Meedias on kõlanud, et sarja lõppversioonis ei kujutata Eestit siiski Eestina, vaid eeldatavasti Valgevenena. See ei ole Sten-Kristian Saluveeri hinnangul sugugi probleem. Näiteks Praha on lõputult etendanud Pariisi või Berliini. "Tenetiski" oli mäletatavasti Tallinna Linnahall hoopiski Kiievi kontserdimaja. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!