Inimesed ummistavad perearste pisimuredega: alati tasub korraks otsa vaadata oma eluviisidele

Hetkel on perearstide keskmine vanus Eestis 55 aastat ning tööstaaž 20 aastat. Tõsiasi on see, et arstide pilet pensionile lükkub aastatega järjest kaugemale, sest uusi töökäsi ei tule piisavalt peale. See tähendab, et arstide töökoormus on järjest suurem.

„Näiteks meie keskuses tähendab see seda, et meie arstid töötavadki reaalselt kümme tundi [päevas], kohati isegi rohkem. Üha enam tegelikult teevad seda suurt tööd ära pereõed. Natuke sama olukord, kus olime kakskümmend aastat tagasi, et justkui eriarstide ülesanded pandi perearstidele, nüüd on pooled [tööd] perearstid üle andnud pereõdedele. Ja nüüd me oleme sealmaal, kus me hakkame otsima kliinilist assistenti või veel kedagi kolmandat, neljandat, kes aitaks seda töökoormust vähendada,“ ütles Laagri perearstikeskuse perearst ja Eesti perearstide seltsi juhatuse liige dr Triinu-Mari Ots.

„Tulevikku vaadates järgmise paari-kolme aasta jooksul see mure ei leevene. Kui me vaatame ka perearstide vanuseprofiili, siis pensionile siirdujaid ja juba neid, kes praegu pensionieas töötavad, neid on väga palju, nii et me räägime ligi 300 perearstist, keda meil oleks lähiajal veel täiendavalt vaja. Koolitustellimust on suurendatud ja tõepoolest tuleb noori perearsti peale, aga lühiajalises perspektiivis seda kogu muret ära ei lahenda,“ ütles terviseminister Riina Sikkut.

300 puuduolevat perearsti tähendab patsientide jaoks kas asendusperearste või nimistuvälist ravimist. Perearstide jaoks aga taaskord töökoormuse suurenemist. See on ka põhjus, miks perearstide seltsi hinnangul peaks inimesed järjest rohkem mõtlema, kas iga murega tasub kohe arsti juurde joosta. Näiteks viirushaigused, mis üldjuhul paari päevaga ise leevenevad, ei vaja ilmtingimata arsti vastuvõttu.

„Ma mõistan inimeste muret oma tervise pärast. Loomulikult, kui pea valutab, see on väga ebamugavust põhjustav olukord, aga alati tasub korraks otsa vaadata oma eluviisidele. Kas ma ikka nädalavahetusel magasin korralikult? Kas ma liigun piisavalt ja söön hästi? Iga kord ei pea tulema selleks arsti juurde, et uurida, kas mu kolesterool on nüüd 4,8 või 5,1, vaid mõelda, mis saab ise selleks ära teha, et kõik mu tervis oleks korras,“ kommenteeris dr Ots.

Riik on tänaseks probleemi siiski mõistnud ning erinevad lahendused – mis peaksid tulekahju veidigi kustutama – on töös. Investeeritud on järjest enam tänapäevastesse perearstikeskustesse, kus töötavad lisaks perearstidele ka teised spetsialistid ning noortele arstidele on loodud erinevad mentorlusprogrammid. Suurendati ka koolitustellimusi kõrgkoolides ning vaadati üle perearstide tasustamise süsteem. See aga ei tähenda, et kriis lähiaastatel laheneks.

„Neid samme, mida ka järgmistel aastatel astume, on. Ma arvan, et 5-7 aastat pärast seda me saame öelda, et võib-olla see esmatasand siis töötab nii nagu me sooviksime, et igal inimesel on perearst, kelle poole vajadusel pöörduda,“ lisas Sikkut.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.

LOOSIMÄNG!

• Sisuturundus

Parim valik loomaomanikele

• Sisuturundus

Luksusliku vannitoa planeerimine hea maitse piirides