Kas väärib kaalumist? Eesti vanglakohti saaks rentida teiste riikide kinnipeetavatele

Eesti vanglate täituvus on täna 51 protsenti, mis tähendab, et vanglates on palju vabu kohti. Kui kõikidele ministritele on antud karm käsk leida kokkuhoiu kohti, siis justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta viib valitsuse lauale teiste hulgas kaalumiseks esmapilgul ehmatava idee rentida vanglakohti välja teistele riikidele, kes saaks meile saata oma vange.

„Kas me valime selle tee, et me edendama Eesti eksporti? Me rendime neid kohti välja väga selgete punaste joontega näiteks et mitte ükski vabanenu ei jää Eestisse, mitte ükski rendile antav koht ei hõlma mitte ühtegi linnaluba. Sõjavangidele me täna juba kohti välja rendime, meil on maailma üks kõige paremaid justiitshaldussüsteeme,” ütles Pakosta.

Ministri sõnul oleks hoonete müük kahjumlik, sest tegu on väga eriotstarbelise kinnisvaraga, mis muuseas on väga heas korras. Näiteks võib tuua Tallinna vangla, mis on müügil olnud juba väga pikka aega. Pakosta loodab, et teemat arutatakse valitsuses järgmisel nädalal. Kui palju jagub praegu vanglatel selles osas varasemat kogemust?

„Meil on väga väike kogemus, et meil on paar n-ö sõjakurjategijat, kelle karistuse täideviimise kohustus Eesti riik on endale võtnud ja vanglateenistus seda ellu viib. Aga rääkides suurematest numbritest, siis sellist kogemust meil veel ei ole,” ütles vanglate asekantsler Rait Kuuse.

Juhul, kui Eesti hakkaks teiste riikide kinnipeetavatele vanglateenust pakkuma, peab Kuuse sõnul esmajoones värbama inimesi juurde. Seda põhjusel, et kinnipeetavate vähese arvu tõttu on paljud vanglateenistujad ära saadetud ja nad tuleks nüüd tagasi tööle võtta.

„Võib-olla kõige keerulisem koht, mis vajab natukene aega ja õppimist, on ikkagi keelebarjäär. Me täna ju tegelikult ei tea, kas see plaan realiseerub, kellega ta realiseerub, millistel tingimustel ta realiseerub. Selge on see, et seal võib-olla mingisuguse teise võõrkeele oskust on tugevamalt vaja. See on tõenäoliselt selline koht, mis vajab kõige rohkem n-ö järeleaitamist, sest see vanglatöö, mida me teeme, on täna juba väga sarnane kõikide Euroopa riikide praktikatega. Sellest mingeid suuri erisusi mina küll ei näe, et me peaksime juurde õppima,” lisas Kuuse.

Kuuse sõnul pole vaja muretseda selle pärast, et kui meile peaksidki hakkama tulema vangid välismaalt, et see kuidagi meie enda turvalisust vähendaks. Sarnaselt Pakostale räägib ka vanglate asekantsler punastest joontest.

„Mõningad punased jooned kindlasti ju on. Ega ju keegi ei taha näha seda, et Eestisse siis toimuks kurjategijate import. Kui keegi võiks tulevikus mingitel tingimustel Eesti vanglates oma karistust kanda, siis ta peaks ikkagi enne karistuse lõppu liikuma oma koduriiki tagasi. Ma arvan, et see on kindlasti üks selline koht, mida tõenäoliselt väga tugevalt nagu oodatakse ja nõutakse.”

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.