Reklaam sulgub sekundi pärast

Keerulise kopsusiirdamise läbinud eestlanna: olin ka lastega läbi rääkinud, milliseid matuseid ma tahan

TV3 uudised

Möödunud nädalal tähistati Euroopas doonorluse päeva. Eestis on ligikaudu 80 inimest, kes ootavad pingsalt elupäästvat elundi siirdamist, kuid doonoreid ei ole kahjuks kaugeltki nii palju, et kõigi elu päästa. Anneli Kannus on naine, kel õnnestus 2018. aastal läbida see elumuutev operatsioon.

Anneli Kannus on naine, keda paljud teavad üdini positiivse ja särtsaka inimesena, kes on suure osa oma elust pühendanud tervishoiusüsteemi arendamisele, rehes seda nii Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja ja rektorina ning viimased kaheksa aastat ka Eesti Õdede Liidu presidendina. Mida aga paljud ei tea, on see, et ta läbis 2018. aastal keerulise kopsusiirdamise, mis päästis tema elu. 

"See tänutunne, mis selle hetkel tekib - see on nagu kirjeldamatu," tõdes Anneli "TV3 uudistele" antud intervjuus. "Sa saad väga hästi aru, et neid inimesi ei oleks olnud, siis sa tegelikult enam ei elaks."

12 aastat enne elupäästvat operatsiooni sai Anneli haruldase diagnoosi - harvikhaigus, lühendnimega LAM, mille puhul inimese kopsukude teadmata põhjusel laguneb. Anneli on ise haigust ilmestanud Vene juustuga, millest saab järgemööda Šveitsi juust, sest augud muutuvad ajaga ainult suuremaks. Seejuures ei oska keegi ennustada, kui kiiresti see juhtub.

"Kõige paremini iseloomustab see, et ma elan teisel korrusel ja ma pidin hakkama mõtlema, et ma käiks ühe korra ainult päeva jooksul väljas, sest trepist käimine muutus ikkagi iga päevaga järjest raskemaks," sõnas naine. "Ja tegelikult oli mul ka kodus hapnikuaparaat, oli mul ka siis kaasaskantavad hapnikuballoonid ja käisin ma siis ringi koguaeg see balloon õla peal."

Aastate jooksul sattus Anneli lugematul hulgal kordi haiglasse kopsude kokkukukkumistega. Kolm kuud enne siirdamist paigaldati talle ka kopsudreen, et vähendada südamele langevat survet. Siis sai selgeks, et ilma uute kopsudeta naine kaua ei ela.

"Sellest hetkest, kui sind siirdamise nimekirja pannakse, siis sa saad tegelikult aru, et su elu võib läbi saada, et see võib läbi saada väga ruttu või väga äkki ka eksju, sellepärast, et olukord on juba ikkagi väga kehva," sõnas ta. "Nii et ütleme nii, et ma olin ka lastega läbi rääkinud, et milliseid matuseid ma tahan ja milliseid ma ei taha," tunnistas ta. 

Anneli puhul läks õnneks kõik parima võimaliku stsenaariumi järgi. Peale kosutavat suvepuhkust sai ta kõne, et tänu elundidoonorile on vajalikud kopsud olemas ning järgmisel hetkel oli ta juba operatsioonilaual. 

Anneli tõdes, et mäletas ka esimest emotsiooni, kui ta peale operatsiooni uute kopsudega ärkas. "Ma pidin endale ütlema, et hinga, aga kui ma siis lõpuks julgesin hingata, võiks öelda, et nii kõvasti, kui ma suutsin tollel hetkel hingata, siis mul oli selline tunne, et ma ei mäleta enam, kuidas on normaalselt hingata."

Anneli lugu on positiivne näide sellest, kuidas üks linnuke Terviseportaalis annab teisele inimesele uue võimaluse elule. Täna ootavad samasugust valguskiirt ainuüksi Eestis 75 inimest, kellest enamikul on vaja uut neeru. Elundidoonoreid võiks meil aga olla kordades rohkem, et oleks võimalik kõiki patsiente aidata. 

Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Palli sõnul ei ole aastad vennad. "Kuna doonorlus ja siirdamine sõltuvad meil ikkagi sellest, kui palju satub meie intensiividesse ajusurmas patsiente, siis see on aastate lõikes väga erinev," sõnas dr Pall. "Eelmine aasta oli meil suhteliselt hea aasta, siis meil õnnestus teha lausa 70 elundisiirdamist Eestis."

Tänase seisuga on Eestis enam kui 53 tuhat inimest andnud nõusoleku olla elundidoonor. Aasta lõpuks võiks aga see number jõuda juba saja tuhandeni. "Need põhjused on väga erinevad, miks inimesed doonorlust kardavad. Alates sellest, et kardetakse oma sooviavaldust teha, sest kardetakse, et siis kohe minuga midagi juhtubki, kui ma ütlen, et ma oleks doonoriks nõus olema," avaldas dr Pall. "Vahel kardetakse, et kui tahteavaldus on tehtud, et siis arst mind enam ei ravi."

Elundidoonor saab inimesest vaid ajusurma korral, see tähendab, et patsienti ei ole enam mitte kuidagi võimalik päästa. Üks doonor võib aga kokku päästa kümnete inimeste elu, sest lisaks südamele, kopsule, maksale ja neerudele, on võimalik siirata ka näiteks pankreast ja erinevaid kudesid.  

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!