Kes vähendab kulusid, kes peab ära jätma: paljud festivalid seisavad karmi otsuse ees

Valitsuse heakskiidu saanud 2025. aasta riigieelarvest hoitakse kultuuriministeeriumi valitsemisalas järgmisel aastal kokku 13,4 miljonit eurot. Sealt edasi, 2026. aastal suureneb kokkuhoid juba 21 miljoni euroni, jõudes 2027. aastaks 26,3 miljoni euroni. See paneb paljud festivali korraldajad eelarve ridu kokku tõmbama ja paraku ka kaotustega leppima.

"Lohutussõnu on keeruline leida. Olukord on ühtlaselt keeruline kõikidele korraldajatele," tõdes Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre Väli. "Kindlasti tähendab see 5% kärbe festivalidele rahvusvaheliste partnerite osas järelemõtlemist, milliseid sündmusi teha ja millistes mahtudes teha, otsida kas täiendavaid rahastusvõimalusi."

Näiteks varsti algava Pimedate Ööde Filmifestivali alafestival Ida-Virumaal toimuv Kinoff on juba kärpekääride vahele jäänud Kultuurkapitali toetusest ilma jäämise pärast. Nüüd ohustab sama saatus ka teisi alafestivale.  

PÖFF-i peakorraldaja Tiina Lokki sõnul oleks festivali toimimise jaoks pidanud lisaks neile olema veel ka linnade toetus. "Aga see jäi juba eelmisel aastal napiks, et mitte öelda olematuks osade linnade puhul. Me ei vea seda üksinda välja lihtsalt."

Lokki sõnul võib samasugune muutus või ärajäämine ohustada ka teisi alafestivale. "See on reaalsus täna. Ütleme nii, et enne ma kärbin need ära, et säilitada põhifestival," tõdes ta. 

Järgmise aasta eelarve puudujäägiks prognoosib Lokk kokku üle 400 000 euro. Lisaks kärpefestivalile ohustab ka tarbijate vähenemine, kelle rahakotti mõjutavad maksutõusud.

Peakorraldaja sõnul ei saa nad endale lubada näiteks seda, et tõstavad väga palju piletite hindasid. "Sellepärast, et meie eesmärk on ikkagi maksimaalselt inimestele näidata, mitte ainult sellele väiksele osale, kellele järgmise aasta lõpuks oleks jõukohane osta rohkem kui üks pilet PÖFFile." Optimistlikult lausus Lokk siiski, et õlekõrsi on veel ja juba genereeritakse uusi ideid, millega nii publikut kui ka rahavoogu suurendada.

Viljandi Pärimusmuusikafestivali programmijuhi sõnul mõjutab Kultuuriministeeriumi kärbe palju ka neid ning programmi osas peab muutusi sisse viima. Programmijuht Tarmo Noormaa sõnul on nad arutanud, kuidas teha järgmise aasta eelarvet nii, et kõik keskuse tegevused ja festivali kontserdid saaksid toimuda. "Oleme leidnud, et festivali juures püüame kulusid kokku hoida just välisartistide osas, proovime leida rohkem lähiriikidest neid esinejaid, et vähem reisikuludele kulutada," tõdes Noormaa. Samuti lisas ta, et kui varasematel aastatel on väga olulised olnud eriproduktsioonid, siis seekord ei tehta seda enam nii mastaapselt. "Vaatame rohkem kodumaale ja väiksemate kuludega!"

Noormaa väitel oli möödunud suvisel festivalil küll inimesi palju, kuid juba oli tunda, et inimesed mõtlevad oste rohkem läbi ja liigselt ei kuluta. 

Vähemalt 31 aastat toimunud Viljandi Folk aga ära ei jää. Kas seda saab aga öelda kõigi festivalide kohta?

"Praegu on suhteliselt värsked need uudised, et kindlasti on kõikidelt korraldajatelt tagasiside, et ehmatus on suur ja kõik on alustanud oma eelarvete ülevaatamist ja mõtlemist, kuidas järgmise aasta plaane teha," sõnas Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre Väli. "Ma arvan, et ehmatus võib olla küll suur, aga ilmselt see ei tulnud kellelegi suure üllatusena. Oli ju aru saada juba valitsuse kõneluste alguses, et ilmselt mingid kärpeplaanid tulevad ja kahjuks ei saa ka kultuurisektor sellest kõrvale jääda täies mahus."

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!