Majanduslanguse positiivne mõju: alkoholitarbimise ja -surmade arv on viimasel ajal langenud

Majanduslangusel on üksikud positiivsed mõjud, näiteks on see kaasa toonud 2,7 protsendise alkoholi tarbimise vähenemise. Protsent võib tunduda küll väike, kuid see päästis eelmisel aastal 126 inimese elu, kes oleksid eelnevate aastate statistika põhjal alkoholist tingitud haigustesse surnud.

„Tervikuna, terves Eestis on alkohol inimestele lähemal kui seda on perearstid, apteegid, politsei, pääste. See on fakt,“ kommenteeris politseimajor Roger Kumm.

Värske analüüs kinnitas, et mida kättesaadavam on alkohol, seda rohkem seda ka tarbitakse. 2023. aastal tarbisid Eesti täiskasvanud keskmiselt 10,9 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta. See tähendab, et tarbimine on esimest korda üle pika aja languses. Põhjuseks on suuresti elukalliduse tõus, mis on alkoholi veidigi kättesaamatumaks teinud.

"Neli aastat on alkoholi tarbimine kasvanud. See sai alguse sellest, kui alkoholiaktsiisi langetati 2019. aastal. Aga tõepoolest, eelmine aasta tõi positiivse muutuse ja alkoholi tarbimine täiskasvanud elaniku kohta langes 10,9 liitrini absoluutalkoholis, nii et seda põhjustas just õlle tarbimise vähenemine ja ka veini tarbimise vähenemine,“ ütles konkunktuuriinstituudi analüütik Elmar Orro.

2,7 protsenti tarbimise vähenemist on juba ka surmade statistikas kajastunud. Eelmisel aastal suri Eestis alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse 627 inimest, mida on 126 inimest vähem kui 2022. aastal. Üle poolte neist suri maksa alkoholitõve kätte. Teisel kohal oli mürgistus ning kolmandal kohal erinevad alkoholist tingitud soole ja südamekahjustused. Iga neljas inimene, kes sureb otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse, on alla 50-aastane.

„Need surmad langesid märkimisväärselt. See tähendab, et vähem tarbisid alkoholi ka need inimesed, kes on liigtarvitajad. Tavaliselt me kipume arvama, et ega seda inimest, kes tahab alkoholi tingimata juua ja kes on sellest sõltuvuses, et tema käitumismustreid see hinnategur ei muuda. Aga siit selgus, et muudab küll. Nii oli see 2008. aasta majanduslanguse ajal ja nii oli see ka nüüd,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuse osakonna juhataja Anneli Sammel.

Lisaks enese tervise kahjustamisele mõjub alkohol mõnele inimesele ka „lõvikonservina“, mis tähendab, et vägivald ja õnnetused käivad liigagi tihti joomisega käsikäes.

„Vägivallategudest on ta läbi aastate olnud 60 protsendi kandis. Kui me räägime konkreetselt, siis koduseinte vahel lähisuhtevägivallas oli ta [alkohol] eelmine aasta 52 protsenti juhtumitest [vägivalda tarvitanud inimestest oli alkoholijoobes]. Sellel aastal on see kerges tõusus, ehk nelja kuuga 55 protsenti juhtumitest [inimestest] on alkoholijoobes. Siin lihtsalt tuleb arvestada seda, et me räägime ikkagi tuvastatud alkoholijoobest. Mingis osas avaldusi või pöördumisi jõuab meile hiljem, kus alkoholijoovet tuvastada on võimatu,“ täpsustas Kumm.

2023. aastal jõi üks Eesti elanik igal nädalal keskmiselt ära ligikaudu veerand liitrit viina, kolm purki 0,5 liitrist õlut ning pool 0,33 liitrist purki muud lahjat alkohoolset jooki. Peamiseks lahenduseks peetakse hetkel seda, et alkoholimüügi asutusi ei oleks nii palju ning ka nende asukohad oleksid kaalutletud.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.