Reklaam sulgub sekundi pärast

“Mitte kellelgi ei olnud sellest aimu.” Ehitustööd tõid Viljandis päevavalgele sünge saladuse

"TV3 uudised"

Mis juhtub siis, kui uue elamurajooni ehitustööde käigus paljastub unustusehõlma mattunud kalmistu? Viljandi piiril peitis maapõu sünget ja ootamatut saladust suure matmispaiga näol, mille jäljed võivad ulatuda 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni.

Viljandis Järveotsal tuli elamurajooni laienduse ajal maa seest välja ligi 72 haualohku, kus on rohkem kui 30 luustikku. Ajaloolaste sõnul võib tegu olla 20. sajandi algusest pärineva kalmistuga, kuid välistatud ei ole ka 18. ja 19. sajand.

Piltlikult võib öelda, et kui Järveotsa elamurajooni ehitajad esimes korda kopa maa seest välja tõstsid, andis see neile korralikul üllatuse.

"See oli kindlasti suureks üllatuseks. Mitte ainult linnale, vaid ka kõigile teistele, nii töövõtjatele kui ka muinsuskaitseametile. Sellest ei olnud mitte kellelgi mitte mingisugust aimu ja see on meile põhjustanud omajagu peavalu. Nii rahalises võtmes kui ajalises mõõtmes. Paraku tuleb sellega leppida ja lahendused leida, kuidas edasi minna," ütles Viljandi linnavalitsuse projektijuht Claid Ježov.

Tartu Ülikooli osteoarheoloogi Martin Malve sõnul on maast leitud leitud 35 luustikku, kuid ta spekuleeris, et neid võib seal veelgi rohkem olla. Malve sõnul on selle matmispaiga puhul kõige märkimisväärsem asjaolu, et tegu pole keskaja ega varauusaja paigaga, mida enam ei mäletata. "See [matmispaik] on ilmselt pärit 20. sajandi esimesest poolest. Võimalik, et isegi teisest maailmasõjast. Siia ei ole kindlasti maetud sõjavange ega vägivalla ohvreid. Siia on ilmselt maetud kas sõjapõgenikke või mingi hulk rahvast, kes on Venemaalt tulnud ja põgenenud Eestisse."

Malve sõnul on tööd praeguseks kestnud umbes kuu aega ning asjaga üritatakse lõpule jõuda selle või järgmise nädala jooksul. Tegemist on siiski päästekaevamiste n-ö esimese faasiga ning töid jätkub tulevikuks veelgi, mh kõrvalkruntide peal. "Hetkel uurime pool kalmistust ära ja pool jääb veel teha."

Kas ja kui hästi on võimalik leitud esemete järgi kindlaks teha, kellega maetute näol täpsemalt tegu on? Malve sõnul on välja tulnud nii riidedetaile, jalanõusid, nööpe ja pandlaid ning mõnel maetul on ilmselt ka peegel taskus olnud.

Hauaplatside väljakaevamistega pole arendaja jaoks üllatused aga veelgi lõppenud. Ježov lisas, et 200-300 meetrit eemal leiti ka ühe muinasasula jälgi. "Ka see ala võeti meilt kuueks kuuks ajutise kaitse alla ja lähiajal selggub, millised tegevused meid seal ees ootavad."

Vaata lähemalt päises olevast videost alates 10:00. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.