Reklaam sulgub sekundi pärast

Tarbimislaenude hüppeline kasv ja makseraskused: eestlaste ostujõud on tugevalt langenud

TV3 uudised

Ebakindlus majanduses on vähendanud tarbijate kindlustunnet, mis omakorda survestab jaekaubanduse müügimahtusid. Hoolimata suurest palgasurvest, on Eestis palju neid leibkondi, kelle palk ei ole kasvanud või jäänud inflatsioonitempole kasvu poolest alla. See on toonud kaasa tarbimislaenude tõusu.

Augustis vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht aastases võrdluses 4%. Samas hinnad jaekettides pole läinud soodsamaks, vaid hoopis tõusnud. Väidetavalt on selle põhjuseks palgasurve. Ja see on mõistetav, sest hinnad on aasta lõikes tõusnud 3,6%, ja kuu lõikes 0,4%. Viimane on suurem kui Lätis terve aasta peale kokku.

Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa sõnul tõi käibemaksumäära tõus aasta alguses kaasa kiireneva inflatsiooni juba detsembris. "See oli ka ette näha ja kõige problemaatilisem oli see, et me teadsime, mis tuleb. Tuleb hindade tõus, pikem majanduslangus, elanike ostuvõime kahanemine ja seda sama eksperimenti me läheme kordame järgmisel aastal uute maksutõusudega, samades tingimustes, aga nüüd palju mastaapsemalt," tõdes Raudsepp. 

Hoolimata suurest palgasurvest, on Eestis palju neid leibkondi, kelle palk ei ole kasvanud või jäänud inflatsioonitempole kasvu poolest alla. See on toonud kaasa aga tarbimislaenude hüppelise tõusu ja ka makseraskused

"Me oleme näinud, et pankadest võetud tarbimislaenude maht on kasvanud üsna tempokalt, arvestades seda nõrka majanduskeskkonda," tõdes Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Tarbimislaenude jääk on keskmiselt 8% suurem kui möödunud aastal. "Selliseid probleemseid tarbimislaene, kui võtame pikema perioodi, neid ei ole väga palju," tõdes Raudsaar, kuid lisas, et sel aastal on probleemseid laene ehk siis üle 60 päeva viivises olevaid laene 60% rohkem. "Taseme mõttes on tänane seis võrreldav 2016-2017 aasta tasemega."

Aga mida see tähendab majanduslikust vaatest? Eesti panga hinnangul on tarbimislaen jõukama leibkonna teema, ning ei peegelda vaesumist Eestis - siiski on üks juurpõhjus, mis võib tabada meid kõiki.

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaare sõnul on see selles mõttes üsna oodatav või eeldatav trend. "Kuna aga tööpuudus pole täna väga kõrge, kuid on tasapisi üles läinud, siis mineviku andmed ja erinevad uurimistööd on näidanud, et just tööpuudusega on probleemsete laenude maht enim seotud." 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!