Reklaam sulgub sekundi pärast

Tõeliselt armas! Eestis kepsutab ringi esimene katseklaasivarss

"TV3 uudised"

Augusti lõpus sündis Luunja tallis Eesti esimene katseklaasis loodud hobusevarss. Reibas täkupoiss kannab nime Endex ning tema sünd on teaduslikust vaatepunktist suur väljakutse.

Augusti lõpus nägi Lõuna-Eestis Luunja tallis ilmavalgust hobusevarss Endex, kes on siinmail esimene katseklaasis loodud ja embrüona kandja märasse siiratud hobusevarss. Projekt sai alguses kolm aastat tagasi, konkreetse siirdamiseni jõuti aga aasta tagasi. Säärase Euroopas laiemalt nõudluse all oleva ettevõtmise maksumuseks kujunes üle 300 000 euro.

„Euroopas on ainult viis kohta, kes seda teevad ja miks mitte? See on nii keeruline, et minu kui teadlase jaoks oli see hästi-hästi põnev väljakutse,“ kommenteeris Eesti Maaülikooli embrüoloog Elina Tsopp.

"Eks tõenäoliselt on tekkinud ikkagi nõudlus tänu sellele, et küll Euroopas ja kogu maailmas on häid ratsutajad, aga lihtsalt ei tule neid hobuseid. Siin ongi üks väike abikäsi teadlaste poolt ka ratsutajatele, et võib-olla tekitataks seda kvaliteethobuste massi rohkem juurde, võib-olla on seda lihtsamalt teha kui loomulikul teel,“ kommenteeris Luunja talli omanik Urmas Raag.

Lihtsustatult on protsess järgmine: märalt võetakse pika nõela ja vaakumpumbaga munasarjast munarakud. Need liidetakse katseklaasis seemnerakuga ning pannakse nädalaks inkubaatorisse arenema. Saadud embrüod kas külmutatakse või siiratakse edasi. Võrreldes vanema embrüotehnoloogiaga on praegune odavam ja ei sõltu hobuste paaritumise ajast. Puhtalt juba ühest täku kümneid tuhandeid eurosid maksvast spermakõrrest on võimalik toota sadu embrüosid ning pigistada välja parimaid geenikombinatsioone. Elina Tsopp sõnab, et taolise rakendusteadusliku töö puhul on täiesti normaalne, et esineb ootamatusi. Sestap on ka loogiline, et kogu protsess möödub nii tõusude kui ka mõõnade saatel.

„Alustades sellega, et meil kogu aeg embrüote tootmine ei toiminud, meil vahepeal ei tulnud laboris üldse embrüoid. Lõpetades sellega, et kuidas ikkagi kõik märad tiineks saada, kuidas need poegimised vastu võtta. Et neid aspekte on jätkuvalt väga palju, millega tegeleda,“ kommenteeris Tsopp.

Poiss varsa Endexi bioloogiliseks emaks on kuueaastane lootustandev sporthobune Electra, surrogaatema jällegi Miss Dior. Mõlemad on Luunja talli asukad.

„Varsa jaoks on ikka ema see, kes ta on sünnitanud, mitte see, kus ta on kokku pandud. Selge see Miss Dior on ta ema ja emaks ta jääb. Kasvatab üles ja kõik hobusetarkused saab ta ikka, Miss Diorilt, mitte oma pärisemalt,“ kommenteeris Raag.

Varsa isaks on aga hiljuti Pariisi olümpiamängudel osalenud Belgia tipptäkk Ermitage Kalone.

"Ma eelmine aasta seda isa nägin, kui ta tuli Belgia meistriks. Siis tekkis kohe peas mõte, et võiks ju omal ka sihuke olla. See on tõesti sihuke üliandekas hobune, ilus hobune. Iga ratsutaja unistus ja näed, nüüd on ühtäkki ka koopia meie Luunja põllu peal,“ rõõmustas Raag.

Eesti Maaülikool on koostöös Luunja talliga loomas just sinna samasse Luunjasse hobuste biotehnoloogiakeskust. Nelja nädala vanune Endex on koha väärikas stardipunkt. Nüüd on pilgud suunatud Eesti esimesele hobuse kloonembrüole, mis siirati kandja märale eelmisel kuul. Asjaosaliste enda hinnangul on kloonimine vajalik ohustatud tõugude säilitamiseks.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.