Reklaam sulgub sekundi pärast

Umbkeelsed rooli? Bussijuhtide keeleoskuse nõudeid tahetakse langetada

"TV3 uudised"

Autoettevõtete Liit soovib langetada teenindava transpordi juhtide eesti keele oskuse nõudeid. Mida arvab sellest Tallinna Linnatranspordi Amet ning Haridus- ja Teadusministeerium?

"Haridusministeerium tuli välja keeleseaduse muutmise väljatöötamise kavatsusega, kus oli analüüsitud erinevaid keelenõudeid, seal hulgas erinevatele ettevõtlussektoritele. Ja reisijate veos on niimoodi, et tegelikult praktiliselt kehtivad erinevad keelenõuded. Kui me võtame taksonduse, siis taksojuhtide keeleoskuse taset tegelikult ei kontrollita veoloa või -õiguse saamisel, aga bussijuhtidel on B1 taseme keelenõue," ütles Autoettevõtete Liidu direktor Kersten Kattai.

Palve kätte saanud ja ülevaadanud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja sõnul tuleb sellistele teemadele läheneda delikaatselt ja kõik läbi kaaluda.

"Igasugused arvamused, dialoog ja mõtted eesti keele kasutamise ja eesti keele tuleviku teemal on igati teretulnud. Samas, mul on täna väga raske öelda, kas ettepanek, mis tehti [B1 taset leevendada], on täna põhjendatud. Me tahaks ikkagi esmalt nii ettepaneku tegijaga kui teiste keelevaldkonna asutustega täpsemalt rääkida. Keeleameti hinnangul meil on tuhatkond juhti, kes ka bussijuhtidena töötavad ja kellel on eesti keele oskusega probleeme," ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.

Tallinna Linnatransport kiidaks keelenõude rakendamise idee heaks, sest täna töötab nende organisatsioonis üle 1500 bussijuhi ja tõsi, kõik neist puhtalt eesti keelt ei räägi.

"Kas nad täna oskavad kõik [B1 tasemel eesti keelt]? Ei oska tegelikult, on õige vastus. Kui ma võtan mõne reisija, kes kukub või gaas ja pidur, mis koguaeg käiks sinka-vonka, siis see on täna kindlasti meie jaoks suurem probleem kui see, et ta [bussijuht] ei oska [piisavalt hästi eesti keelt]. Ma kahjuks ei või televaatajale öelda, kui mitu rahvust meil töötab, aga kindlasti mul ühe käe sõrmedest jääb väheks. Nii et tegelikult me ise ka ütleme organisatsioonis, et meil on kolmekeelne organisatsioon: ingliskeelne, eestikeelne ja venekeelne organisatsioon," ütles Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige Kaido Padar.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.

Näita 2 kommentaari

…. siis peaks olema EESTI KEELE ÕPPIMINE ELEMENTAARNE !!!!
EI kujuta küll ette,kuidas VENE KEELT rääkivad inimesed saaksid hakkama mõnes muus riigis SELLE MAA KEELT OSKAMATA!!!
NÄITEKS AMEERIKAS,INGLISMAAL ,SAKSAMAAL jne.
KAs nad arvavad,et NENDES RIIKIDES HAKATAKSE SAMUTI NENDEGA vene keeles rääkima???
Riigi keele selgeks saamine on ELEMENTAARNE VIISAKUS JA AUSTUS SELLE RIIGI VASTU,KUHU KAVATSETAKSE ELAMA MINNA JA SEAL ELADA !!!!
Isegi kui pole kavatsust PÄRISELT sinna elama jääda!!!!
Kuidas on saanud Eesti keele selgeks paljud Tallinnas söögikohta pidavad välismaalased Indiast,Hiinast ja teistest Aasia riikidest?!
Just NIIMOODI PEAKSID KA BUSSIJUHID ,TRAMMI–JA TROLLIJUHID EESTI KEELE SELGEKS ÕPPIMA!!!
TAkistusi tänapäeval enam pole–ka internetis on võimalik Eesti keel selgeks õppida,rääkimata kursustest ja muudest võimalustest !!!!!
TAHTMINE ON OLULINE !!!

Vasta

Mis oma riigist me siin üldse enam räägime? Otsused ja kohustused tulevad välismaalt, eestlased saavad olla kõik ükskõik kust nad pärit on ja välisriikidele ostame varustust ja teeme digilahendusi samal ajal maksustame päris eestlased vaeseks et saaks ikka rohkem igusugseid teisi toetada

Vasta