Kas putukate söömine on uus reaalsus? Asjatundja: liha kindlasti ei kao meie toidulaualt

Toit, milles on kasutatud putukatest saadud proteiini, on eestlaste seas kujunenud siiski tõusvaks trendiks. Sellest annab märku asjaolu, et Eestis tegeleb putukatest toidu tootmisega juba mitmeid ettevõtteid ning poelettidelt vaatavad muuhulgas vastu nii kilgijahust näkileivad kui ka muud snäkid. Lisaks loodi sektoris tegutsevate ettevõtete koondamiseks juba 2016. aastal Eesti Putukatööstuse Liit. "See valdkond ei ole kindlasti ainult Eesti avastus. Tegelikult otsib kogu maailm jätkusuutlikumaid võimalusi selleks, kuidas toita ära kasvav inimkond ja rahuldada sellega kaasnevaid vajadusi," selgitab liidu eestvedaja ja samas sektoris ettevõtjana tegutsev Erlend Sild.

Tema sõnul ei ole toidudefitsiidi probleemiks ainult kasvav populatsioon, vaid murekohti jagub veelgi: valke vajavad lisaks inimestele ka lemmikloomad ning kala- ja loomakasvatus. Sild kinnitab, et lisaks kasvab maailmamajandus ning inimeste heaolu tõuseb, mille tagajärjel on hakatud eelistama valmistoitu, väljas einestama ning tellima toitu koju või kontorisse.

"Nii arenenud kui ka arengumaades on see loonud tugeva surve toiduainetööstusele ja loomakasvatusele. Kunstlikes tingimustes viljeletav loomakasvatus on aga maailmas väga suure ökoloogilise jalajäljega," selgitab ta.

"Putukad on loomse valgu aseainena tuhandeid kordi jätkusuutlikum, kui tavapärane loomakasvatus. Loomne valk sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid, mida meie keha ise ei sünteesi. Neid saab ka taimedest, aga taimed on pisut keerukam valdkond, kus peab teadma, millises taimes on milline kogus asendamatuid aminohappeid ja neid tuleb omavahel teadlikult kombineerida," nendib Sild.

Silla hinnangul ei hakata läänemaailmas kunagi otseselt putukaid sööma.

"Putukad on lihtsalt väljendudes ülihea materjal, millest saame toota loomset valku ehk proteiinipulbrit. Kuna putukate söödana saame kasutada teiste rohetootjate kõrvalsaadusi, siis kogu tööstusharu ringmajanduslik efekt lisab siia veelgi väärtust. Mina väidan, et meie siin läänemaailma arenenud riikides ei hakka kunagi otseselt putukaid taldrikult sööma," sõnab Sild.

Ta viitab asjaolule, et putukatest saadavat proteiinipulbrit võib ja saab lisada erinevatele toiduainetele toiteväärtuse ning tervislikkuse tõstmiseks. "Kasvõi õllele või makaronidele saab (putukate abil) lisada valgud, et oleks nii süsivesikud kui ka valgud ühes tootes."

Huvi putuktoitude vastu on Eestis stabiilses kasvutrendis.

"Meil on varasem näide Soome turult aastast 2017, kui Fazer tõi turule kilgileiva, kus tavalise leiva sees oli väike protsent kilgijahu. Selle müük oli väga kõrge, tutvuti ja prooviti, kuid (müük) rauges teatud aja möödudes: oldi ajast ees ja tarbija polnud valmis. Eestis oleme läinud teadlikult ja targu. Seadusandlus esmalt korda, maailmaturu arenguid järgides ning saamegi nentida, et meie kohalikud tarbijad on võtnud selle (putuktoidu) väga rahulikult vastu ja kasv on olnud kogu aeg pidev," märgib Sild.

"Oleme ühiskonnana nüüd juba küpsemad ja keskkonnateadlikumad ning oskame seda hinnata." Putuktoiduga saavad inimesed vähendada omaenda ökoloogilist jalajälge ja teadlikumalt tarbida. Eestis on ka jaekaubanduses saadaval mitmeid putukatest või putukate baasil valmistatud tooteid. "Miks me väidame, et nõudlus kasvab, on tõusvad müüginumbrid ja turule tuleb järjest uusi tooteid. Oodatakse laiemat valikut ja ostetakse mitte ainult ühte, vaid ka erinevaid tooteid."

Putuktoiduga seoses ei ole vaja hirmu tunda.

Teadmine, et poeletilt vastu vaatavas tootes on kasutatud putukatest saadud proteiine, võib tunduda siiski nii mõnelegi inimesele esmapilgul vastumeelsena. Sild selgitab, et ajaloost saab tuua mitmeid näiteid, kus uudne toode on rahvas ärevust tekitanud. "Läheme ajaloos tagasi 16. sajandisse, kui Ameerikast jõudis Euroopasse kartul, siis seda demoniseeriti alguses ning arvati, et see ei ole inimestele toiduks sobiv. Kui läheme 80 aasta tagusesse Euroopasse, olid toona mereannid, mida tänapäeval hindame delikatessidena ja tellime restoranides, tegelikult peamiselt Hispaania ja Prantsusmaa rannaäärsete kalurite põhitoiduks," räägib Sild.

"Ma ei tea, kas keegi oleks ka kolmkümmend aastat tagasi ette kujutanud, et sööb toorest kala (sushi). Sarnane protsess tuleb läbida ka putukatoodetega ning väidan, et oleme sellest faasist peaaegu edukalt läbi," selgitab ta putukate kui uudse toiduallika turule lisandumist.

Silla sõnul on osad putukate söömisega seotud hirmujutud alguse saanud ka propagandast. "Viimane sotsiaalmeedia mull, mis levis, on pärit Venemaalt ja sai alguse ühest telesaatest, kus saatejuht valeinfot levitades väitis, et Euroopat on tabanud juba selline näljahäda, et koolides kästakse panna putukatest tehtud jahu toitude sisse, kuna muidu ei ole võimalik koolilapsi ära toita. Puhas väljamõeldis, aga siiski võimendatakse."

Euroopa Liidus on söömiseks lubatud kodukilk ja harilik jahumardikas.

"Putukate ja neid sisaldavate toodete söömine ei ole Euroopa Liidus midagi hirmutavat. Tarbija võib olla kindel, et kõik, mis lettidele lubatakse, on ka absoluutselt ohutu. Euroopas toiduaineturule saada on pikk ja vaevaline protsess. Teatud liiki putukad on nüüd inimtoiduks lubatud, rohkem liike on kasutuses veel looma-, kala-, ja lemmikloomasööda valmistamiseks," nendib Sild.

"Ei ole nii, et näed metsas putukat, korjad üles, teed neist batooni või mõne toote ja lähed sellega turule. Need liigid, mis on praegu lubatud, kodukilk ja harilik jahumardikas, on läbinud Euroopa Toiduohutusameti tugeva kontrolli ja on inimtarbimiseks igati ohutud."

Lihatooteid ei ole vaja otseselt asendada ega turult välja süüa!

"Arvan, et lihatooteid ei ole vaja otseselt asendada või vältida, kuid prognoosin putukavalgule ehk proteiinipubrile täiendava koostisosana kõikidel turgudel väga suurt tulevikku," kinnitab Sild. Ta lisab, et edukaks osutuvad kombineeritud lähenemised: näiteks on putukatest tehtud proteiinipulber väga efektiivne taimebaasil tehtud liha-asendustoodete toiteväärtuse tõstmiseks. 

"Eestis on põhirõhk kilgikasvatusel ja toodetel, mis on sisaldavad kilgijahu. Kilgi näkileivad, snäkid ja kilgijahu sisaldav batoon on olnud siiani populaarseimad," räägib Sild.

Silla sõnul ei ole tal endal välja kujunenud putukatest tehtud lemmiktoodet, kuid  köögis ja büroos on olemas kilgijahust näkileivad ja kilgikrõpsud. Sild lisab: "Ida-Aafrika laboris, kus tegime varasemalt teadustööd, sai õhtuti õlle kõrvale krõbistatud röstitud kohalikke rohutirtse. Väga tervislik ja maitsev."