Kaur Moks

07.08.2013

Kaur Moks (Kristjan Sarv) – Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju erinevaid ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Ajajooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised.

Kaur Moks on inimene-mõistatus. Tema vibalikku kehavormi mahuvad korraga ära nii kasuahne kretiin kui tunnustust nooliv habras poisike. Võib-olla just tema isiksusliku paindlikkuse tõttu on Moksist aja jooksul saanud Kättemaksukontori asendamatu abiline olukordades, kus on vaja esitada kõige hullumeelsemaid rolle, näiteks omaenda isa või Portugali suursaadikut.

Nõrkuste osas eelistab Moks klassikat – raha ja naisi. Tema elu koosnebki peamiselt nende kahe püüdmisest. Ja kuigi arvuliste näitajate poolest on ta Figaro ja Casanova ühtekokku, siis lõpuks on tal naiste ja rahaga ikka üks ja sama lugu – niisama kiiresti, kui ta need leiab, on need ka läinud. Üldjuhul ei tee Moks midagi sirgjooneliselt, vaid püüab läbi saada valetamise ja vassimisega ning käia mööda käänulisi kõrvalteid, mis lubavad suuremat kasu, aga viivad kõik lõpuks tupikusse.

Moksil on au olla ka üks esimesi Kättemaksukontori “ohvreid”, mil tema kuriteoks oli Marioni ja tema naiivsuse ärakasutamine töökohal. Sellest ajast alates on Moksil tulnud oma šovinistlikke vaateid tublisti korrigeerida, sest nii mitmelgi korral on ta pidanud tunnistama Kättemaksukontori naiste paremust – näiteks siis, kui ta jäi Fridale vahele sõrmkübaramängus või siis, kui esines lavastajana ja värbas “proovivõtetele” pahaaimamatuid naisi.

Lõpuks on Moks ikkagi parandamatu kaabakas, kes üritab ennast parandada. Ja samas kahtleb, kas ta ikka tahab seda. Tegelikult ta tahaks kõige rohkem ikkagi raha. Ja üht ägedat tibi. Või mitut. Vähemalt kolme. Moks on paradoks.