Reklaam sulgub sekundi pärast

Nahahaiguste kliiniku juht hoiatab: just sellega ei tohi päikesepõletust ravida!

BNS

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. — FOTO: 123rf.com

Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliiniku juht Viljar Jaks soovitab nahavähi vältimiseks päevitada ettevaatlikult, kuid kui siiski on õnnestunud saada nahapõletus, ei tohi seda hakata ravima hapukoore ega muude rasvaste määretega. 

Kui aga on tekkinud päikesepõletus – kasvõi kõige kergemat sorti punetus –, siis on õlide ning teiste rasvaste määrete, näiteks hapukoore või vahtude kasutamine hoopis kurjast, refereerib kliinikumi koduleht Jaksi. Nimelt halvendavad õlid ja rasvased määrded naha soojusvahetust ning soodustavad põletiku ja seega ka päikesepõletuse süvenemist. Sellisel juhul tuleks kasutada pigem vee baasil valmistatud geele, mis sisaldavad näiteks aaloed.

Tõsisema päikesepõletuse, nagu villide ja pindmiste haavandite korral tuleb kasutada põletustele mõeldud spetsiaalseid geele, mida leiab apteegist.

"Punetuse ehk päikesepõletuse teke viitab intensiivsemale naharakkude kahjustusele, millega kaasneb DNA kahjustus ja suureneb naharakkude DNA-s tekkivate mutatsioonide tõenäosus. Mutatsioonid kuhjuvad aja jooksul, pannes aluse nahavähi tekkeks," selgitas Jaks kliinikumi kodulehel avaldatud artiklis.

Jaksi sõnul peaksid kõik heledama nahavärviga inimesed kasutama päikesekaitset, kui nad viibivad intensiivsema päikesekiirguse käes. Isegi tumedama nahavärviga inimestel on mõttekas päikesekaitset kasutada. Päikesekaitsevahendeid tuleks kanda ühtlase kihina kogu päikesele eksponeeritud nahapinnale reeglina iga kahe tunni järel. Väga üksikud päikesekaitsevahendid pakuvad kaitset pikema aja jooksul, aga siis on see pakendil selgelt kirjeldatud.

Päikesekreemide kasutamine vähendab tunduvalt nii melanoomi kui ka teiste nahavähkide ja naha vähieelsete seisundite teket, mille tõendiks on ka USA toidu ja ravimiameti ning Euroopa vastavasisulised seadusandlikud aktid.

"Päikesekreemide toksilisus on olnud teadlaste uurimisobjektiks üsna pikka aega. Kuigi on teada, et päikesekreemides olevad UV-kiirguse blokeerijad imenduvad väikeses koguses organismi, ei ole senini leitud neil mingeid negatiivseid efekte," selgitas Jaks.

Tema sõnul on aga väljendatud muret keskkonna vaatest, kus suured kogused päikesekreemi, mis satuvad ookeani populaarsete suvituskohtade lähedal, võivad häirida mereelustikku.

"Viimase paari aasta jooksul on müügile jõudnud mitmeid selles osas testitud päikesekaitsevahendeid, mida võiks eelistada, kui on plaanis vette minna," soovitas Jaks.

Kuna päike kuivatab nahka, siis võib niisutamiseks kasutada õli.

"Põhimõtteliselt ei ole midagi halba selles, kui kasutatakse kvaliteetseid looduslikke õlisid nahahoolduseks. Eksootiliste õlide puhul on olnud probleemiks ka allergilised ning ärritusreaktsioonid. Samas spetsiaalsete õlide kasutamine peale päikese käes viibimist ei oma selget eelist tavakreemide ees," märkis Jaks.

Probleeme võib aga tekitada õlide kvaliteet ja enne kasutamist tuleks veenduda, kas tegemist on ikka selle õliga, mis sildil kirjas ehk kas toode ei sisalda pestitsiide ega keskkonnamürke.

Ohutuks päevitamiseks soovitab Jaks valida vähemalt 30 SPF-faktoriga päikesekreemi, millel on UVA/UVB blokeerimisvõime ja mis on soovitavalt ka veekindel. Kogu keha katmiseks kulub 35–45 milliliitrit kreemi.

Kreemi tuleb kehale uuesti kanda iga kahe tunni järel. Sisse tuleb kreemitada ka kõrvad, kael ja jalad. Lisaks kreemile on mõistlik kanda mütsi ja päikeseprille, et vähendada päikesekiirguse mõju.

Jaks soovitab otsustada keskkonnasõbraliku kreemi kasuks, mis on testitud mereelustiku ohutuse osas – seda just siis, kui on plaan viibida vees.